Jõelähtme kirik on esimene maapõuest soojust hankiv kirik Eestis.
Jõelähtme Püha Neitsi Maarja koguduse diakoni Margus Kirja sõnul on kirikus talvel sooja keskmiselt viis kraadi. „Meile on muinsuskaitse pannud temperatuuripiirangu, sest kirikus on väärtuslikke puu-osi ja seetõttu ei tohi seda väga soojaks kütta. Kuni 10 kraadi tohib meil sooja olla, praegu hoiame sees viiekraadist soojust,” selgitas Margus Kirja.
Koguduse diakon on uue küttesüsteemiga ühtpidi rahul, ent kütteperioodi lõpul lubab ta elektriarved üle vaadata ning alles siis selgub lõplikult, kas rahuloluks on põhjust. Pehmete ilmadega kütab kirikut ainult maasoojus, kuid käreda külmaga tuleb appi ka elektriküte. Ka nõuab soojuspump oma tööks elektrit.
Varem Jõelähtme kirikut ei köetudki. Jõulude ajal andsid sooja koguduse liikmete toodud soojapuhurid. Margus Kirja meenutab, et on jumalateenistust läbi viinud ka siis, kui kirikus oli 10 kraadi külma.
Maaküte on lihtne, säästlik ja keskkonnasõbralik, sest puudub põlemisprotsess. Maaküttega suudetakse tasuta toota 2/3 kütteks kuluvast energiast. See energia võetakse maast, veest ja kividest. Maatoru kaevatakse 1 m sügavusele maasse, uputatakse puurkaevu või viiakse raskuste abil veekogusse. Maa, vesi või kivid soojendavad maatorus ringlevat vedelikku mõne kraadi võrra, soojuspump muundab need mõned kraadid soojaks veeks ning radiaatorite või põrandakütte kaudu soojaks õhuks.
Jõelähtme kirik
Esialgne puust kirik rajati arvatavasti taanlaste vallutusperioodil 1220. aastate algul. Kirjalikes allikates mainitakse esmakordselt Jõelähtme Neitsi Maarjale pühitsetud kirikut 1241. aastal ning keskaegse läänisüsteemi alusel kuulus see Tallinna Toomkirikule. Praeguse väljanägemise on kirik saanud kolmes suuremas ehitusetapis, omandades lõpuks traditsioonilise “kolmikhüppelise” siluetirühma. 14. sajandi esimesel poolel rajati kirik, mille põhiplaan ühtib vaid praeguse pikihoonega. Ehituste käigus on lammutatud algselt hoone põhjaküljel olnud käärkamber ning lõunaküljel olnud sandikoda. Põhjasein oli algselt hoopis ilma akendeta. Murranguline oli ehitusloos 1878. aasta, mil arhitekt Fr. Modi järgi sai kirik tänaseni püsinud neogooti kujunduse. Säilinud on mõned väärtuslikud kunstimälestised nagu 1639. aastal valminud renessanss-stiilis kantsel ning 1670. aastal valminud barokkaltar.