Jon Hannibalsson: Eesti areng on ime EPL
Eestlased Eestis | 20 Feb 2003  | EEEWR
Islandi üht armastatumat poliitikut Jon Baldvin Hannibalssoni, keda pärast USA-s saadikuks olemist koju poliitikasse oodati, peetakse siiani sotsiaaldemokraatliku partei visionääriks. Islandi suursaadikuna resideerib ta Helsingis.
Jon Hannibalsson. Foto: Marko Mumm

Eile andis ta suursaadikuna üle oma volikirja

Eile president Rüütlile oma volikirja üle andnud Islandi suursaadik Jon Baldvin Hannibalsson kiitis Eesti kiiret ja maailmas tähelepanu võitnud arengut, ent kutsus üles mõtlema ka eakamatele ja vaesematele inimestele.

Island tunnustas esimese riigina Eesti iseseisvust ja teie olite sel ajal Islandi välisminister. Kuidas see otsus tuli?

Meie olime oma vabaduse saanud samamoodi 1918. aastal. Kui esitasite lääne demokraatiatele nõudmisi, et need teid tunnustaks, siis tundsime, et vajate tuge. NATO-s, ÜRO-s, Euroopa Nõukogus, Põhjamaade Nõu-kogus – kõikjal kasutasin välisministrina võimalust, et Baltimaade vabaduse heaks rääkida.

Tundsin erilist vajadust teha seda tollaste suurvõimude pärast. USA ja George Bush seenior nägid Gorbatšovis reformisti ja vajasid Nõukogude Liidu (NL) toetust Lahesõjas ega tahtnud teha ega öelda midagi sellist, mis Gorbatšovi ohustaks.

Mind üllatas toona, kui vähe mõistsid Lääne juhid Baltimaade saatusest. Paljud inimesed ei mäletanudki, et te olite olnud vabad riigid. Nii pidime meelde tuletama, et ei tohi läbi rääkida NL-iga Teise maailmasõja taga-järgede üle, muu hulgas Kesk-Euroopa riikide ülesehitamise üle, jättes kõrvale Baltimaad.

Kas see oli Islandi jaoks poliitiliselt raske?

NL mõistis seda väga hukka. Nad läksid isegi nii kaugele, et kutsusid oma saadiku Reikjavikist ära. Nad ähvardasid ka kaubandussidemed katkestada, mis oli meie jaoks mõjuv, sest Island importis NL-ist naftat. Ja meil oli seal kalandusturg.

Teie tegevus majandusministrina tegi teist oma sõnul ühe ebapopulaarsema poliitiku, nüüd olete aga üks hinnatumaid Islandil. Mis teeb inimesest hea poliitiku?

Sageli on suur erinevus selles, et poliitik peab valima otsuste vahel, mis on õige ja mis on tol hetkel populaarne. Majandusministrina tegin otsuseid, mis olid vajalikud. Püüdsin inflatsiooni kontrollida ja ehitada uut riigi tuluartiklite süsteemi, et heaoluriiki rahastada.

Hiljem nägid kõik, et reformid olid vajalikud ning need on siiani riigi sissetuleku aluseks ja aitavad avaliku sfääri rahastamist tasakaalustada. Aga vähesed poliitikud olid valmis seda tegema, sest see oli väga ebapopulaarne. Kui tahate midagi poliitikas teha, siis ei tohi joonduda arvamusküsitlustest, vaid oma veendumustest.

Kuidas hindate Eesti arengut alates 1991. aastast?

Inimesed on öelnud, et see on ime. Aga tõsisemalt rääkides olete te suutnud äratada maailmas tähelepanu kui üks edukamaid üleminekumaid. Mul ei ole mingeid illusioone, see on kindlasti olnud raske ja te olete teinud raskeid valikuid.

Teil on kõrge tasemega haridus, olete uuendusmeelsed ja olete saavutanud majanduses palju. Info- ja biotehnoloogiaajastul on teil olemas kõik vahendid, sest teie juured ja traditsioonid on hariduse väärtustamises.
Milliseid probleeme näete Eestis lähiaegadel?

Olete Eesti moderniseerinud, teil on kapitalistlik turumajandus. Aga kui olete saavutanud majandusliku tugevuse, peate mõtlema ka võrdsete võimaluste tagamisele, eakamate ja vaesemate sotsiaalsele turvalisusele. Nüüd on sotsiaalse õigluse ja hüvede jagamise küsimusel suurem rõhk kui enne. Nagu kuulete, räägib minus Põhjamaade sotsiaaldemokraat.


 
Eestlased Eestis