Toronto mitmekihilise ja elava klassikalise muusika esitajate maailmas tuleks kahtlemata esile tõsta Soundstreams Canadat kui innovaatorit. Asutamisest saadik on Soundstreams Canada toetanud Kanada heliloojaid esietenduste lavastamistega, tihti neid programmis kokku pannes ehk kombineerides maailmakuulsate komponistide loominguga. Soundstreams Canada on olnud ka koostöös Eesti Kunstide Keskusega, mis on olulisemaid eesti muusika tutvustajaid siin riigis.
Möödunud laupäevane kontsert Simcoe tänaval asuvas St. Andrew's kirikus oli pühendatud kahe eesti helilooja — 1960. a. sündinud Toronto konservatooriumi õppejõu ja University of Western Ontario muusikateooria ning kompositsiooni professori Omar Danieli ja Arvo Pärdi loomingule. Kiriku akustika on kammermuusika esituse jaoks enam kui sõbralik, lubades publikule keskendumist, võimalust nautida igat väiksemat dünaamika- või helinüanssi. (Huvitavalt, kontsert toimus pühamus, millel on seos meie oma Vana-Andresega: 1870. aastatel St. Andrew's presbüterlik kogudus kasvas toonasest pühakojast välja; uue kiriku kavandamise ajal tõusid koguduses lahkhelid, tulemuseks oli koguduse skism, kahe kiriku ehitamine, millest väiksemast, Jarvise ja Carltoni nurgal asuvast sai palju hiljem, paguluse algaastatel, Vana-Andrese koguduse kodu.) "Sacred & Secular" ehk kiriklikku ja ilmalikku kammermuusikat tõi publikule maailmakuulus Hilliard Ensemble ja kohalik Tafelmusik kammerkoor kanada-lätlasest dirigendi Ivars Taurinsi dirigeerimisel.
Esietendus Omar Danieli "The Passion of Lavinia Andronicus" ilmalikus osas, Pärdi "Miserere" täitis kirikumuusika osa.
Mõne vähese sõnaga saab seda erakordset kontserti kokku võtta: valitses eriti puhas, professionaalne minimalism. Tafelmusik on tuntud ülekanadaliselt oma vokaaltehnilise sära, puhtuse ja selge esituse poolest; Hilliard Ensemble on omakorda maailma üks tippvokaalansambleid, kuulus nii uue kui vana muusika viljelemisega. Seos eesti heliloojatega on neil eriti tugev: ansambel on tellinud helindeid nii Pärdilt kui Erkki-Sven Tüürilt ja Veljo Tormiselt.
Oraatorio algas elektrikitarri ja -basskitarri kaebustega, moonutatud elektrooniliselt kõlarite kaigetega. Organist Chris Dawes'i erakordne täpsus ofertooriumis väärib esile tõstmist. Leonardi hingestunud esinemine paelus kõrvu, soprani angstisoe tämber lõikas nii teravalt kui pehmelt läbi saatehäälte.
Ca 50 minutit kestev esitus, pühendatud Soundstreams Canadale ja muusikutele, kes seda esitasid, oli veatu; helilooja, kes ise saalis viibis, võis kindlasti olla rahul Taurinsi energilise dirigeerimisega. Modernne dissonants ei varjanud Lavinia valu. Koori ja kammerorkesteri vahelduvad pingeesitused kanti ette kindlalt ja selgelt, veatu diktsioon lasi Lavinia ahastusele ligi. Mälu on liha, mälu on tugevam kui revansh, armastus on võimsam kui häbi, kaotusetunne valitses nii orkestrit kui saatekoori. Chris Dawes'i mitmeti peaaegu et metsik, ent siiski vajalikult vaoshoitud äge oreli interlüüd lisas raevule intensiivusust, enne kui toetava Tafelmusiku minimalistlikud hüüatused lubasid teed otsida vajaliku katarsise, kui mitte lõpliku lunastuse leidmise suunas.
Danieli oratoorios on oluline osa täita löökpillidel, punkteerides pingehetki. Lõppsõnaks jäi siiski instrumentide ja häälte discordias tõeotsing, lunastuseta ning halastuseta, armuta, maine elu sõnatus ja käteta inimkehas pole muu kui patt pühas kohas. Leonardi lõpu aaria — "Oh, et mind maetakse käteta" — oli väärikas, aus, võimalikust ülepakutavast paatosest vaba. Kui kord oli elav armastus, siis nüüd kaeblev raev kaikus kirikuvõlvides, lummav finaale, kuhu hooti oli lisatud kirikukellade kaja, jäi kauaks kõrvu kumisema.
Jones'i soologa algas "Miserere", mis on inimeksistentsi küsitlev püüdlus. Vahelduvalt lühikeste, siis pikemate silpidega, palus Jones 51. Laulule ehitatud tekstist andeksandmist — "miserere mei, Deus, secundum magnam misericordaiam tuam". (Jumal, ole mulle armuline, oma heldust mööda). Palve kustutada üleastumised Jumala rohke halastuse kaudu on keskne — vaata, mu patt sinu vastu on alati minu ees — "peccatum meum contra me est semper".
Helilooja interpoleerib teksti "Dies Irae" sõnu — viimsepäeva surnute missa palumisi — sellega viies müstilise sõnumi andekspalumisest andeksandmiseni. Minimalistlik helilooming ja esitus lisab ürgsele palvele dramaatikat, igapäevane patulunastamine saab kõrgema tähenduse. Erakordne muusikaline elamus.
Soundstreams Canada saavutas selle kontserdiga kaks eesmärki — uusloomingut tutvustades, seda kavasse asetades maailmaklassikaga, näidates, mis suunas liiguvad vähemtuntud, kuid kahtlemata nooremad ning andekad heliloojad, nagu seda kinnitas kontserdil Omar Daniel. Pärt on kahtlemata kirikliku minimalismi klassik; Danieli paljulubav ilmalik minimalism oli väärikaks, kui ehk veel mitte Pärdi latini, taevapiirideni jõudvaks kaaslaseks kammermuusikas meeldejääva kontserdi kavas. Selle kontserdi kestel oli publik selgelt heliloojate ja kõrgtasemel kammerkooride, solistide, orkestri ning dirigendi kütkes. Bravo.
(Soundstreams Canada teatel salvestati kontsert eetris esitamiseks. CBC Radio Two 94.1 "In Performance" ja "Two New Hours" sarjades toimub ülekanne veel teadmata kuupäevadel ja kellaaegadel. Täiendavaks informatsiooniks külastada Soundstreams Canada võrgulehekülge, www.soundstreams.ca)