E.E.L.K. Peetri Koguduses
Jõulud saabusid, jõulud möödusid
Valgete jõulude ootajate soovid täitusid sel aastal 100%-liselt nii vihma, lume, rahe, jäävihma kui ka krõbeda külma näol, mis ehk mõnel määral viis isegi nende soovijate tuju alla. Äridesse minek oli raskendatud ja õnnetusi liikluses kuhjaga.
Peetri koguduses kulgesid jõulud aastate jooksul väljakujunenud rada mööda. Jõululapse saabumise ooteajal toimusid allorganisatsioonide sõbralikud kokkutulekud ja jõululaupäeval peeti kaks rahvarohket jumalateenistust. Kahe jumalateenistuse vahel toimus veel samas Toronto Apostlik-Õigeusu Koguduse jõulujumalateenistus.
Omavahelised jõulu-kokkusaamised leidsid aset piiblitunnis, naisringis, arhiivi toimkonnas ja Cantate Domino koori koosviibimisena. Uudne oli Rosemarie Lindau korraldatud jõululaulude õhtu. 19. detsembril kogunesid inglise keelt kõnelevad koguduse liikmed oma jõuluõhtule. Kui advendiajas tagasi minna, siis 1. adventpühal esines kirikus Estonia koor Margit-Viia Maiste juhatusel koos solistidega ja 3. adventpühal toimus pühapäevakooli ja koguduse jõulupuu koos jõuluvana ja kaasaegse jõulunäidendiga. Kogu jõulueelset tegevust võib iseloomustada väga elava ja laiahaardelisena. See valmistas meid ette kõige tähtsamaks päevaks, mil tähistame jõululapse sündi.
Jumalateenistustel teenisid õp. dr. Andres Taul ja õp. Ants Tooming. Esimesel jumalateenistusel tõi jõulusõnumi kuulajateni õp. Taul ja teisel õp. Tooming. Esimese jumalateenistuse kavas osalesid noored ja naisansambel „Helin“ Margit Viia-Maiste juhatusel ja klaverisaatel. „Helin“ laulis M. Siimeri „Sünnib Jeesus Petlemma“ ja koos noortega „Nüüd laulge rõõmuga“ Talvi Maimetsa klaverisaate ja David Stulovi kellamänguga. Teisel jumalateenistusel laulis Cantate Domino Rosemarie Lindau juhatusel F. Mendelssohni „Inglilaulu kuulake“ ja L. Hassleri „Dixit Maria“. Organistideks olid esimesel jumalateenistusel Ch. Kipper ja teisel Jaan Medri, kuna dr. Roman Toi ei saanud osaleda tervislikel põhjustel.
Õp. Taul luges oma jutluse aluseks Marie Underi luuetuse, milles poetess räägib kadunud aegadest, kannatavast kodumaast ja teadmatusest eesti rahvast, kes elas võõra võimu all. Õp. Tooming mainis oma jutluses okupatsiooniajal rooste läinud kirikute lukkusid ja võtmeid, mida hiljem õnnestus avada ühe erilise õli abil.
Mõlema õpetaja sõnumis oli midagi, mis olnuks kui luku taga ja mida kuulajad soovisid avada. Kaasajal püütakse ka ristiusku ja jõululapse sündi panna otsekui luku taha ja tõsta esikohale äri: ostke ja kinkige! Jõulutoitude söömisega ja jõululaulude laulmisega alustame juba novembris. Jõululaupäevaks ja pühadeks polegi enam palju järele jäänud.
Rohke osavõtt jumalateenistustest näitab siiski, et eestlased siin Torontos pole päriselt unustanud jõululapse saabumise tähendust kogu inimkonna jaoks.
P.R.
Toronto Eesti Baptisti Koguduses
Jõulud pole Exodus, vaid läkitus
Nii öeldi ühes kogudusele saabunud jõulutervituses. Selles peitub sügav tõde: kogu jõulusündmus on sisuliselt läkitus, mida püüti TEBK-s jõuluajal ka jumalateenistustel viibinutele edastada.
Jõuluõhtu kava 24. detsembril kulges tõusujoones. P. Kaups jun. klaveri-improvisatsioonidele jõululaulude teemal järgnes „Püha öö“ esitus trompetil ja soolona Miikael Tennolt Ch. Kipperi oreli- ja P. Kaupsi klaverisaatega. Pastor J. Puusaagi tervitussõna ja avapalve järel lugesid Vana Testamendi jõuluettekuulutuse Marianne ja Peter Väljas, misjärel esines noorteansambel Marika Wilbiksi juhatusel ja Ch. Kipperi klaverisaatel. Jõuluevangeeliumi Uuest Testamendist lugesid Esther ja Walter Boutilier; soolo „Petlemm“ kõlas Marika Wilbiksilt Ch. Kipperi klaverisaatega.
Siis ühinesid noortega segakoori ülejäänud liikmed; koos lauldi Ch. Kipperi juhatusel ja K. Hartley klaverisaatel kaks jõululaulu.
J. Puusaag küsis oma vaimulikus sõnumis, miks kummardasid karjased Jeesust ja miks peaksime seda tegema meie 21. sajandil. Aga seetõttu, et Jumal saatis siia maailma oma Poja Päästjana kaastundest inimkonna vastu enam kui 2000 aastat tagasi. Kuid Ta mõistab sama hästi meid tänagi ja ootab, et aktsepteeriksime Teda.
Lõpuks tuli üles veelgi suurem segakoor; kuulajate hulgas oli nimelt palju TEBK endisi koorilauljaid. Võimsa finaalina kõlas J. Nikkeri „Sõime juures“ Ch. Kipperi juhatusel. Tundus, nagu oleksid inglidki selle lauljatehulgaga ühinenud.
Jõulupüha jumalateenistuse, jõululaulude hommiku kava koostas ja seda juhatas Peeter Kaups. Laulsid solistid Heli Tenno ja Asta Kaups ning naisansambel. J. Puusaag analüüsis sõna „Halleluuja“ kasutust ja tähendust Piiblis.
Pärastlõunal toimus koguduse korraldusel arvuka osavõtjaskonnaga jumalateenistus Ehatares, kus kõnelesid Karl Vaikla ja J. Puusaag ning esinesid solistid, noorteansambel ja segakoor. Organistidena olid kaastegevad Ch. Kipper ja P. Kaups. Koori juhatas M. Wilbiks. Koguduse naisring oli valmistanud ehatarelastele ka väikesed kingipakid. Valitses soe ja kodune õhkkond.
2. jõulupüha jõulujumalateenistusel lauldi veel palju jõululaule, solistina oli kaastegev Asta Kaups. Merle Toom esitas A. Tenno luuletuse „Jõuluöö rõõm“. Pastor luges ette kogudusele saadetud jõulutervitusi.
Oma vaimulikus sõnumis keskendus dr. Tarmo Toom renessanssaja kunstnike jõuluteemalisele loomingule, tuues sealt esile huvitavaid detaile. Erinevalt vanema ajajärgu kunstnike taiestest, kus jõulusündmuse juurde kuulus lausa kohustuslikuna ülalt särav jõulutäht, kontsentreeruti renessanssajal valgust kiirgavale Jeesuslapse sõimele. Kas olete märganud nende meistrite töödes, kuidas sõimest kaugemal olevad näod jäävad hämarusse? Seetõttu kutsuski dr. Toom kuulajaid hoiduma võimalikult lähedale jõululapse sõimele, et osa saada sealt lähtuvast jumalikust valgusest.
See võiks ühtlasi olla TEBK jõululäkituse 2004 peamine sisu: ehkki oleme sel aastal palju mõelnud kodumaalt põgenemisele ja väljarändamisele (Exodus), on nüüd aeg tulla hästi lähedale jõululapsele.
EP
Jõulud Toronto eesti kirikutes
Eestlased Kanadas | 30 Dec 2004 | EWR
Eestlased Kanadas
TRENDING
