Jõulud on suured pühad kogu maailmas. Kuid igal pool peetakse neid erinevalt.
Kaunid hiigelpiparkoogid ja maiustustekuhilad Stuttgardi jõululaadal. Foto: Jan E. Siebert
Saksamaal omab suurt tähtsust Püha Nikolaus, legendide järgi heategija, meremeeste ja laste pühak, kes tuleb lastele tooma kingitusi juba 6. detsembril. Kui Nikolaus ei saa külla tulla, pannakse ukse taha kingad, kuhu ta võib lastele meelehead jätta. Tähtis roll ka on „Christkind'il“, Kristus-lapsel — valgesse kleiti riietatud tütarlapsel, kellel on küünlakroon peas.
Jõululaadad on Saksamaal jõulutraditsiooni oluliseks osaks. Vanasti oli tegemist tähtsa iga-aastase sündmusega, mida pikisilmi oodati, sest see pakkus vaheldust igapäevaelule. Kombekohaselt mindi jõululaadale, et osta jõulupeoks kõik vajalik ühest kohast — küpsetusvormid, küünlad, jõuluehted, maiustused, koogid ja mänguasjad. Tavaliselt peeti jõululaata kirikuplatsil — esiteks oli külastajate rohkus tagatud keskse asukohaga, teiseks oli võimalik ahvatleda kirikuskäijaid, kes pidid laadaplatsilt niikuinii läbi minema. Jõululaada populaarsus oli sedavõrd suur, et 1616. a. pidi Nürnbergi pastor 24. detsembri pärastlõunal jumalateenistuse ära jätma, kuna kõik kirikulised tegid jõululaadal sisseoste. Dresdeni jõululaata peetakse Saksamaa vanimaks, seda peeti esimest korda juba 1434. aastal. Saksamaa ja kogu Euroopa suurimaks ning ilusaimaks jõululaadaks peetakse Stuttgardi oma.
Sel aastal külastasidki Saksa-Eesti Foorumi liikmed Baden-Württembergi liidumaa pealinna jõuluturgu, mis sai alguse metropoli peatänavalt Königstrasselt. Juba kaugele paistis jõulupüramiid, millest esimesed valmistati 18. ja 19. sajandil Põhja-Saksamaal vähese metsaga piirkondades. Pea igal pool sai osta traditsioonilisi jõulumaiustusi või Christstolle't, see on jõuluküpsetis, mille ajalugu sai alguse 1329. a. Naumburgist. Taigen koosneb peamiselt pärmist, veest, jahust ja võist ning peale esimest kerkimist lisatakse ülejäänud komponendid: sukaad, rosinad ja mandlid. Küpsenud jõulusai kaetakse paksu tuhksuhkru korraga.
Ka Lebkuchen, üks vanimaid saksa pidulikke küpsetisi, ei puudu üheltki laadalt. Kunagi lasksid kogenud piparkoogimeistrid tünne põhikoostisosadega (jahu, mesi ja kergitusaine) aastaid seista, enne kui taigen lõpuks sõtkuti ja koogid vormiti. Alles 19. sajandil, kui odavad vabrikutoodanguna valminud Lebkuchenid turu vallutasid, kadus vana ja auväärne piparkoogimeistri amet.
Imepärane jõulupüramiid köitis kõigi laadaliste tähelepanu. Foto: Jan E. Siebert
Hõõgveini joomine kuulub samuti jõululaada tavade hulka. Juba vanade roomlaste retseptiraamatust võis leida selle valmistamisjuhendi, Glühwein'i ladinakeelne nimetus on conditum paradox. Vanasti lisati maitseveinile säilivuse parandamiseks mett. See oli eriliselt ekstravagantne rikaste jook, sest vürtsid olid tol ajal hirmkallid. Hõõgveini valmistamise retsept on aastatuhandete vältel püsinud pea muutumatuna.
Soomest, Lapimaalt saabunud saamid pakkusid külastajatele lahtisel tulel grillitud lõhet, lapi telgis sai otse lõkke ääres soojendada külmunud jäsemeid ja nautida kuuma marjadest valmistatud jõuluglögi.
Kolmetunnilise imeilusa jalutuskäigu lõpetuseks koguneti restorani, kus oldi koos hilisööni.
Saksa-Eesti Foorum soovib kõikidele kaasmaalastele ja Eesti sõpradele rõõmsaid jõulupühi ja head uut aastat!
