Aga seda rahu jõuab meie hinge just nii palju, kui keegi seda sinna lubanud on.
Lõppevale aastale tagasi vaadates võib mõtteid mõlgutada selle üle, kui palju möödunud aasta pakkus kõrghetki; kui palju masendavat madalseisu. Kuna toimub poliitikute võõrandumine rahvast korruptsiooniskandaalide tõttu (nii siin Kanadas kui ka kodumaal), siis on raske oma hinges leida kohta ebaausatele ja ebaeetilistele avaliku elu tegelastele.
Maailma mastaabis ei ole korruptsioonitase Eestis kõrge ning meie suhtumine sellesse on otseselt seotud ühiskonna väärtushinnangutega. Selletõttu on eriti kurb tõdeda, et prominentsed eestlased kasutavad vastutustundetult kurjust oma isiklike majanduslike või poliitiliste ambitsioonide realiseerimiseks ning ignoreerivad küüniliselt eetilisi baasnorme.
Ei Eesti tehniline progress, juurdunud turumajandus, ega demokraatlikud tavad üksi suuda inimkonda paremaks muuta. Hea uus ühiskond ei saa tekkida ilma põhjalikult muutunud inimsuhete ja käitumiseta.
Samaaegselt aga tuletab jõuluaeg meile meelde, et elu ilusamad annid pole ostetavad ega müüdavad. Seda, mis on inimese jaoks tõelise väärtusega, saame nagu jõuluvalgustki – ilma maise tasuta. Sellega kaasnev usk annab edasiviivat jõudu. Need inimesed, kes usuvad millessegi, omavad elus ühte nägemust ja sihti.
Kuigi me ei vaja naiivset optimismi, võime siiski uskuda ja loota, et järgmine aasta viib meid sammukese lähemale meie parimatele ideaalidele.
Rahulikke jõule ja püsivat hingesoojust ja lootust uueks aastaks!
