Lumevaip on katnud metsad ja põllud, jääkirme kaanetanud jõed ning järved. Ööd pole enam sombuselt pimedad, vaid mahedas lumevalguses kümblemas. Päeval vaheldub tihe lumesadu kirka päikesepaistega. Kõikjal valitseb karge ja külm meeleolu, täis ootust ja romantilisi tundeid.


Ilusaks jõulutraditsiooniks Eestis on metsas loomade toitmine. Läbi kõrgete lumevallide rühkides, kaasas kotike kartulitega metssigadele või sületäis heinu kitsedele, tundub kõik toimuvat kui mõnes jõulujoonisfilmis.

Süsimustas taevas vilgub tuhandeid tähti, mille imeline sära vaid kaugel linnakumast esile tuleb. Kuu heidab tuhmi valgust ning puude varjud venivad kaugusesse. Kuskil krõpsatab oksake, kaugusest kostub loomahääli — üksinda oleks parajalt hirmutav sedasi lumises metsas uidata. Kuid pere, kaaslaste, sõprade seltsis mõjub pimedas metsas toimuv pigem adrenaliini süstivalt ning meeli erutavalt.

Pakast trotsides metsa serval seisatudes ning pilgul üle kuuvalguses põldude libiseda lastes pole ime, kui mõni metsloom ka vaateulatusse jääb. Peagi leiavad nood metsa alla jäetu ning mekivad matsutades jõulukingitust.

Kui metsloomadele jõuluüllatus tehtud, on aeg koju turvaliste seinte vahele sooja suunduda. Teekond läbi öise Eesti looduse sarnaneb rännakuga muinasjutumaailmas. Silme eest tuhisevad läbi piltpostkaardilikud loodusvaated, kuuvalguses kümblevad põllud ning aasad, taamal ööpimedus põlislaantes. Silmapiiril paistavad üksikud taluhooned ja soe valgus majaakendes.

Järjest populaarsemaks on muutunud jõuluõhtul kirikus käimine — kord aastas täidavad Eesti pühakojad inimesed, kes kõik jõulusõnumit kuulamas. Maakirikud on muutunud pelgupaigaks linnakärast tüdinuile. Läbi langeva lume akendest paistev romantiline jõuluvalgus kutsub sisenema ning jõuluteenistust jälgima.

Kodus aga ootavad juba pannil särisevad verivorstid ning jõulutoitudest lookas laud. Varsti kostab trepilt kobinat ning laste rõõmuks saabub jõulutaat kinke jagama.

Maaturismi edendajad pakuvad huvilistele ka arvukaid võimalusi ehedas talukeskkonnas jõulutraditsioonide kogemiseks. Olgu selleks siis saanisõit umbetuisanud külateedel, metsades tõrvikuvalgel uitamine, erinevad rahvamängud, talutööd või kontserdid. Sellisel viisil jõulude veetmine on meeldivaks alternatiiviks kommertslikuks muutunud pühadele, pakkudes ehedust ja maalähedust igal hetkel.

Hangedes metsad ning lumised nõlvad kutsuvad paljusid talvespordi austajaid pühade jooksul suuskadel või lumelauaga oma võimeid proovile panema. Kagu-Eesti mäenõlvad kubisevad hooga mäest laskujatest ja kelkudel kilkavatest lastest, mujalgi näeb inimesi suusaradadel liuglemas.

Ent piisab ka lihtsalt metsikus looduses uitamisest, et lühikesi talvepäevi võimalikult sisutihedalt mööda saata. Vaateid, mis vääriksid jäädvustamist, näeb igal sammul. Metsas, mererannal, mägedes — lumevaiba alla mattunud loodus näeb välja hoopis teistsugune kui suveperioodil. Päike särab vastu lumelt ning jääpurikatelt puuokstel, kõndides kostub jalge alt mõnusat krudinat, kõikjal näeb loomade jäljeridasid ristumas. Talv toob välja teistsuguse Eesti — karge, puhta ja puutumatu.

Pärast pikka jalutuskäiku läbi talvelooduse, on paras end hõõgveini või kuuma kakaoga kosutada. Nutikamad võtavad sooja joogi ise termostega kaasa või teevad suisa lõkke üles, et sellel joogipoolis kuumaks ajada. Samas võib sisse astuda suvalisse külakõrtsi, kus talvel kindlasti ka hõõgveini pakutakse. Taolistesse kohtadesse muidu ei satuks, aga kui kord jalad üle ukseläve astunud, siis üllatab tillukese kõrtsi hubasus.

Aastavahetustel on traditsiooniks saanud, et kogunetakse suurema või väiksema seltskonnaga vana aastat ära saatma ja uut vastu võtma. Kuna linnad on pidutsejatest üleküllastunud ning suuremates keskustes suisa turistid võimust võtmas, siis suunduvad paljud detsembri viimastel päevadel loodusesse. Kes läheb mõnda turismitalusse, kes suisa metsikusse loodusesse.

Aasta viimastel hetkedel kogunetakse ümber lumise kuuse, loetakse üheskoos sekundeid uue aasta saabumiseni. Siis lendavad raginal raketid mustava taeva poole, vahuveini pudelite korgid plaksuvad ning soovitakse üksteisele õnne.

Et uude aastasse ka puhtalt minna, siis kulub ära mõnus saunaskäik, mis ideaalis päädib ka jääaugus suplemisega. Sedasi — pärast korralikku leiliviskamist hangedesse viskudes või end jääkülma vette kastes — jätkub värskust ja erksust, et veel tunde uues meeleolus koos kaaslastega lookas toidulaua taga istuda.

Talvepühad on aeg, mil saab veeta kauneid hetki koos lähedaste inimestega. Võimalusi päevade sisustamiseks on küllaga - ning kes vähegi tahab, saab unustamatud elamused talvisest Eestist, imekaunist loodusest ning mõnusatest ettevõtmistest pere ja sõprade seltsis.


Avasta Eestimaa: www.discoverestonia.org
Marko Kaldur: www.markokaldur.com

Eestlased Eestis

TRENDING