Seda aastat pole enam kauaks. Mõtleme, mis nüüd oli, kuidas kõik nii kiiresti läks? Asi, mis andis aastale kiirust ja hoogu, mis köitis eestlasi emotsionaalselt nii kodu- kui ka välismaal, mis ühendas rahvusuhkusega meid suuremas osas, tekitab ikkagi veel järelkaja, mis vibreerib ajakirjanduses ning Kremli propaganda pasunates.
Pronkssõduri teisaldamisel oli hiigelsuur kaaseestlasi ühendav jõud vaatamata Eesti vastaste pingutustele. Trotsides süüdistusi, et ainult fašistid julgeks Nõukogude monumenti liigutada, jäi Eesti hoidma oma meele- ja enesekindlust ning seisis resoluutselt Venemaa halastamatu, ent labase propaganda rünnaku vastu.
Välismaal suvatses ainult Moskva tembeldada Eesti hoiakut šovinismiks, vähemuste surumiseks. Eestlased ei pidanud teisaldamist kangelasteoks, vaid ühe rahvuspoliitiliselt vastuvõtmatu, okupatsiooniaegse sümboli ümberpaigaldamiseks militaarsurnuaeda.
Lähenev aasta on välja kuulutatud Eesti Vabariigi juubeliaastaks. Pidulike toimingute sarja eesmärk on tähistada Eesti Vabariigi juubelit ajalooliselt tähtsate, patriootiliste sündmustega, mis väärtustavad meie võitlust iseseisvuse eest.
Nagu alati, tõmbab uus aasta kaasa lõppeva aasta probleemid. Ei ole ebarealistlik ennustada, et Moskva üritab tembeldada meie tähistamisi fašismi ülistuseks. Ent jõulude ootus kisub meid siiski positiivsetele mõtetele. Juubeliaasta parim saavutus peale oma riigi sünnipäeva väärika tähistamise on meie rahvuskaaslaste ühtekuuluvuse kasv.
Soovitakse eriti palju: „Rahulikke jõule.” Rahu tähendus on sügavam kui ainult resignatsioon. Rahu aitab kaasa ka lootuste täideviimisele. Eks me kõik looda, et uus aasta — juubeliaasta — tuleb parem, edukam, helgem, säravam kui viimased aastad.
Selliselt meelestatult seisame Venemaa sarjamistest kõrgemal. Pole tähtis, et uus aasta kiusab meid vanade pähklitega. Saame isegi pidada Kremli süüdistusi ja ähvardusi meie ühtsuse tugevdamise ajendeiks. Aitame kaasa juubeliaasta vägevusele ja võimsusele.
Rahulikke jõulupühi ja soove täitvat uut aastat!
