Nagu lugejad teavad on viimase nädalal jooksul olnud ilmavana väga tõsiselt tööl. Tundub, nagu prooviks ta kogu talvetöö ära teha vaid mõnes piikonnas vaid mõne päeva jooksul. Nii paistis esmapäeva, 13. detsembri õhtul Toronto Eesti Majja jõudes ka, et ilmataat teeb kooli jõulupeoliste elu raskeks.
Õnneks ei lasknud suurem osa pidulistest end sellest siiski heidutada ja koolijuhataja Silvi Verder sai täienduskeskkooli ja –gümnaasiumi jõulupeo kuulutada avatuks. Pärast gümnaasiumiõpilase Kairi Vaikla loetud ava- ja söögipalvet alustati ühise piduliku jõuluõhtusöögiga, mis tuli Ülle ja ta abiliste virkade käte alt.
Järgnesid traditsiooni kohaselt õpilaste sõnalised ja muusikalised etteasted, mis nii mõnelgi puhul tõid kuulajate nägudele muiged või äratundmisrõõmu või hoopiski mõne mälestuskillu oma eelmistest pühadeelamustest.
Muidugi kuuluvad keskkooli/gümnaasiumi jõulupeo juurde ühislaulud, mida klaveril saatis Charles Kipper. Ja kui järg jõudis punanina hirvekese looni, oli ukse taha jõudnud ka koolide jõuluõhtu punakuueline peategelane. Sest olgu koolipeolised nii noored või vanad kui tahes, on ootusärevus kõigil ikka südameis.
Jõuluvana kohalemeelitamine kuulub kooli tava järgi gümnaasiumiklassile ja hätta ei jäänud nad selgi korral. Pikakasvuline heas vormis punakuueline sai oma osaga hästi hakkama ja ilma salmi või muu etteasteta ei saanud kingitust keegi. Hiljem sosistasid teadjamad, et jõuluvana habeme taga varjas end sel korral gümnaasiumiklassiõpilane Mari Pikkov, aga mine sa sosinaid uskuma… Päkapikud-abilised olid küll tuntud – Katrina Dobson ja Kairi Vaikla ning nemad said oma tööga küll hästi hakkama.
Jutuvada ja kingituste uudistamine jätkus kristallsaalis veel mõnda aega, aga et ilmataat oma töös ilma parandamise märke ei näidanud, asuti siiski ettevaatuse mõttes paar-kolm tundi enne keskööd koduteele, et väljateenitud koolivaheaega nautima hakata.
Algkooli jõulupuul tõi Jumalasõna õpilasteni piiskop Andres Taul, kes oskas jõulusõnumi lastepäraselt ja mõistetavalt kõige väiksematenigi tuua.
Jõulupuu peamine osa on muidugi õpilaste ettekanded. Küll sai kuulda luuletusi, jõulukirju päkapikkudele ja jõuluvanale, jõulureeglitest metsaelanike seas, jõululaule ja –muusikat nii üksikesinejatelt kui koorilt. Isegi nukunäidend esto 4. klassilt oli vaatajate–kuulajateni toodud. Üle mitme aasta oli koolil külas Toronto Eesti Meeskoor, kelle harjutused on koolitundidega samal ajal Eesti Majas ja kelle muusikalised jõulukülaskäigud olid varasematel aastatel traditsiooniks, mida püütakse uuesti taastada.
Igal aastal paneb imestama, mida on lühikese aja jooksul lisaks tavalisele õppetööle suudetud ette valmistada ja kui palju talenti meile lastel on. Lauluõpetajad Heli Tenno ja Kaire Hartley olid leidnud julged ja andekad noored muusikud, kes esinesid laulu- ja pillimängusolistidena. Olgu nad siinkohal esinemise järjekorras ka nimetatud: Genevieve Perron, Heili Poolsaar, Natalie Jenkins, Silvi Raud, Maili Vessmann, Erik Kreem, Seliina McConville, Helena Stahl ja Serena Vilde.
Meeleoluka eeskava lõpuks laulis publik koos meeskooriga „Püha öö“/„Holy Night“. Loomulikult jäädi pärast kava lõppu kannatlikult paigale, sest tulemata oli ju lastele oodatuim külaline – jõulumees. Ja sel korral polnud kahtlust, tegemist oli tõelise jõulumehega, kes läbi tuisuse õhtu oli lõpuks laste ja meeskoori laulu kuuldes õige teeotsa Eesti Majja üles leidnud.
Kui jõulupakid jagatud, said õpilased kätte esimese poolaasta tunnistused ning heade jõulusoovidega kaaslastele asuti koduteele koolivaheajale ja pühade ootele, et uuel aastal õppeaastat poolelijäänud paigast alustada.