Reedel, 18. detsembril oli Toronto Eesti Maja juhatus kutsunud kokku oma lähemad sõbrad ja kaastöölised, et ühiselt pühitseda lähenevaid jõulupühi. Galeriisaali oli maitsekalt kaunistanud Dawn Uukkivi. Õhtu kava koordinaatoriks oli õpetaja Kalle Kadakas, jõululaule lauldi Enn Kiilaspea eestvedamisel ja Marlene Kuutani klaverisaatel ning jõulutoidud oli valmistanud Eesti Maja kohvikupersonal.

Esimees Raivo Remmel ei kandnud asjata jõuluvana mütsi, kui ta omapoolseks tervituseks sõna võttis. Selgus, et ta kingikotis oli midagi üsna väärtuslikku. Nimelt kuulutas ta uhkelt, et Eesti Maja majanduslik seis on tävanu umbes $100.000 parem kui möödunud aastal. Mänedzher Raoul Langvee on teinud ruumide väljaüürimisel tõhusat tööd ja tänu sellele võime julgema pilguga tulevikku vaadata. Tulevikuplaanide osas on töö jätkuvalt käigus ja järgmisel aastapeakoosolekul saab neist loodetavasti juba detailsemalt rääkida.

Veel teatas esimees, et eelmine mänedzher Ülo Isberg on oma sõjaväeliselt missioonilt tagasi ja peaks olema juba teel lennujaamast koju. Kas ja millal ta uuesti oma endisele ametipostile saabub, sellest veel juttu ei olnud.

Õpetaja Kalle Kadakas teatas veidi salapärasel ilmel, et seekordne söögipalve saab olema tavalisest pisut erinev. Selle viis ta läbi koos kahe noore kaaslasega. Ta oli koostanud ulatusliku luule- ja muusikapõimiku „Jõuluöö valgus“, milles ta luges jõululuulet vaheldumisi Annike Andre-Barrettiga. Klassikalisel kitarril mängis muusikalisi vahepalu Sven Simm. Sujuvalt ning mõjuvalt esitatud põimik jättis sügava mulje ja lõi sobiva jõulumeeleolu.

Jõulutoit ergutas maitsmismeelt ning ühiselt lauldud jõululaulud süvendasid tunnet, et rahupühad on saabumas. Valitses hea ja hubane meeleolu. Kui Jüri Silmberg püsti tõusis, et lõpetuseks tänusõnu lausuda, oli tal veel üht-teist varrukast välja raputada. Nimelt tegi ta teatavaks, et Tõnu ja Elle Orava abielu on just tänaseks saanud kuulsa koomiku Jack Bennyga täpselt ühevanuseks. Nende auks tõsteti klaasid ja „noorpaaril“ lasti lauluga elada. Veel kulutas kõneleja pisut aega aasta viimase ürituse reklaamimiseks, milleks on „Õhtu Veneetsias“ Eesti Majas vahvate eesti akadeemiliste daamide korraldusel. See tekitas mõningat elevust, ainult Matti Temisevä jäi tõsiseks ning avaldas kahtlust, kas ta suudab ettenähtud ajaks Eesti Maja sõidutee asemele kanali kaevata, et peokülalised saaksid gondlitega kohale sõuda. Mis parata – eks iga ametiga kaasne teatud raskused ja ebameeldivused.

Matti muret leevendas mõningal määral viimane teade, et Dawn Uukkivi valmistatud nägusad päkapikud, mis kaunistasid iga lauda, olid mõeldud koju kaasavõtmiseks printsiibil – kes ees, see mees. Matti otsustas olla mees, eriti kuna ta oli jõudnud kontrollida, et päkapikud polnud seest õõnsad, vaid täidetud vedela jõulurõõmuga. Kanalikaevamise mure kahanes otsemaid ja kõik võisid lahkuda hea tujuga.

Märkmed: