Kes meist ei teaks neid sõnu ja pühi, millega see laul koos käib. Kuigi Torontos 13. detsembri õhtul lund ei olnud, siiski kogunes TES Täienduskeskkooli ja –gümnaasiumi pere Eesti Maja kohvikusse poolaastast kokkuvõtteid tegema, koos jõuluande maitsma ja jõuluvana ootama.
Vanema astme jõulupeo juhatas päevakohase avapalvusega sisse Liina Mäeste keskkooli 2. klassist. Reet Lindau-Voksepa kindlal juhtimisel esines koolide koor jõululauludega, akordionil saatis lauljaid Charles Kipper. Ühislaulud vaheldusid õpilaste etteastetega. Eriti südamlikult mõjus 3. klassi õpilaste Elena Lepiku ja Alexandra Wilbiksi flöödimäng. Ei puudunud ka tavapärane jõulujutt, õieti oli neid sel korral isegi kaks. Eva Kütti 3. klassist oli tõlkinud eesti keelde loo, milles pisike poiss soovis jõuluvanalt teada saada saladust, kuidas jõulumehe kott iialgi tühjaks ei saa. Saladus on tegelikult peidus meie hinges: alati peaks jätkuma hoolivust ja armastust üksteise vastu, siis jagub ka kinke, isegi kui need pole tavapäraselt ja oodatult uhkesse jõulupaberisse pakitud ning kuuse alla poetatud. Koolide juhataja Silvi Verder luges loo tillukesest haljast kuusest, mis on tänaseks saanud meie jõulusümboliks ja ilma milleta tavaliselt eesti pered oma jõulutuba ette ei kujuta.
Keskkooli ja –gümnaasiumi jõulupeol on kena komme istuda ühise perena laua ümber, koos nii lapsed, õpetajad kui emad-isad, ja sel viisil nautida traditsioonilist maitsvat jõuluõhtusööki, mis tänavu tuli Ülle Veltmanni ja tema abiliste meisterlike käte alt.
Ükski jõulupidu pole täielik, enne kui külas käib oodatuim külaline — jõuluvana. Sel aastal aitas päris jõuluvana pingelist tööperioodi leevendada koolide vilistlane Erik Saun, kellele omakorda olid abiks Kirsti Oja ja Kristjan Müllerbeck. Õnneks on meie koolis kõik head, nii õpilased kui õpetajad, sestap oli pakisaajaid palju. Ka salmi lugemisega, laulmisega ja isegi tantsimisega jõuluvanale või ka koos jõuluvanaga tuldi hästi toime, eriti et Allan Liik oskas akordionil kohe esinejatele sobivat muusikat mängida.