Sellist nimetust kandis Maakondliku Esinduskogu korraldatud koosviibimine, mis leidis aset kolmapäeval, 16. detsembril Toronto Eesti Maja suures saalis. Ürituse peakorraldajaks oli Mulkide Seltsi vanem Helju Salumets, teadustajana tegutses Hiidlaste Seltsi abiesinaine Naani Holsmer. Klaverisaatjaks oli järvakas Toivo Kõhelik ja peosaali oli maitsekalt dekoreerinud tartlasevõsu Kristi Vilu-Kaup.
Saal täitus ning peagi saabus hetk, mil teadustaja Naani astus mikrofoni ette ja kuulutas peo ametlikult avatuks. Lavaserval seisis kaksteist advendiküünalt, mille sisenevad maakondade esindajad – jõuluvalguse toojad – pidulikult süütasid. Pühalik jõulumeeleolu oli loodud.
Kõnepulti astus peakorraldaja Helju Salumets, kes meenutas jõulupühi kodumaal. Põlised tavad elustusid kõneleja sõnades: värske kuuse toomine jõululaupäeva hommikul, taludes loomadele jõulutoidu viimine ja emade jõulueelsed küpsetamised, mida ikka tehti öösiti – päeval oli tuhat muud toimetamist.
Äsja kodumaalt saabunud E.E.L.K. Peetri koguduse abiõpetaja Tauno Teder tervitas omalt poolt ja nentis, et ta oma päritolu tõttu ei mahu ühegi maakonna piiridesse mugavalt ära. Vanavanemad pärinesid nii erinevatest Eestimaa nurkadest, et nende järeltulija võis üsna vabalt kogu meie kodumaad esindada.
EV aupeakonsul Kanadas Laas Leivat mainis oma tervituses olukorda ühes Kanada koolis, kus lastel keelati kasutada sõna „jõulud“, et mitte solvata teiseusulisi, kes jõule ei pühitse. Seda enam on meil põhjust sel perioodil kokku tulla, et tähistada oma tavade kohaselt Kristuse tulemist, riivamata kellegi teise usulise tundeid ja veendumusi.
Lauluta poleks jõulud täielikud. Kõnede vahed täideti rõõmsa ühislauluga. Soololaulu esitas Tamara Norheim-Lehela ja lisaks veel mitu duetti Eerik Purjega, nii kodu- kui jõuluteemalisi. Kõiki laule saatis klaveril Toivo Kõhelik.
Kui Helju Salumets taas sõna sai, et ametliku osa lõpul esinejaid ja teisi abistajaid tänada, oli tal varuks meeldiv üllatus. Maakondliku liikumise mõtte algataja ning kauaaegne esinduskogu esimees Johannes Vihma pühitses oma sünnipäeva eelõhtut. Avansina hüüti talle tähtpäevaks ühine kolmekordne „elagu“.
Pärast veerandtunnilist vaheaega koguneti taas saali, et ühiselt maitsta kohvikuperenaise valmistatud jõulurooga, ikka verivorsti ja kõige juurdekuuluvaga. Söögipalve luges õpetaja Tauno Teder. Peatoidu ja kohvi ning kohvikõrvase vahel pandi kõlama kõik jõululaulud, mis laululehel leidusid. Vahepalaks mediteeris Eerik Purje teemal „Millal on jõulud?“. Meeleoluka koosviibimise lõpetas traditsiooniline „Püha öö.“
