ARTHUR F. NURMILA
Juhtum leidis aset 1980. aastatel. Olin kuulamas üht vaimulikku raadiosaadet, kus üks tuttav pastor esitas paljudele Pariisi üliõpilastele küsimuse: „Mida arvate jõulupühadest? Kas neil pühadel on mingi eriline tähendus?“
Vastuseid oli palju, kuid suurem osa neist olid väga kohmakad ja ebatäpsed. Üks tütarlaps vastas isegi, et jõulupühadel ei ole mingit eritähtsust, välja arvatud seda, et sel puhul süüakse ja juuakse õgardite kombel ja lüüakse ka tublisti tralli…
Ainult üks üliõpilane Aafrikast andis üllatavalt perfektse vastuse jõulupühade tähendusest. Tema vastus kõlas nagu kaunite kellade helin Õnnistegija auks. Tegemist oli noormehega, kes ei olnud mingi kombeteenistuslane, vaid päris pesueht ristiinimene, kellele kõik piibellikud tõed olid südameasjaks.
Eriti märkimisväärt asjaolu on see, et kristlaste juurdekasv on kõige suurem Aafrikas ja Aasias.
Ajavahemikul 1980—2000 oli evangeeliumiusuliste juurdekasv järgnev: Aafrika 97%, Aasia 97%, Ladina-Ameerika 63%, Okeaania 32%, Ida-Euroopa riigid 22%, Põhja-Ameerika 13%, Lääne-Euroopa 2%.
Kristlaste juurdekasv Lääne-Euroopa riikides ei ole paljuütlev: Saksamaa 2%, Itaalia 1%, Portugal 0,9%, Hispaania 0,8%, Prantsusmaa 0,6%.
Aastal 2006 oli Prantsusmaal 360.000 evangeeliumiusulist. Nende arv on järjest suurenev tänu trükitud jumalasõna levitamisele ja sõna kuulutamisele kogudustes, üüritud saalides ning muidugi ka koguduseliikmete virgale tegevusele.
Üks autor kirjutas kord järgnevad read:
„Jeesuse sündimine tekitas maailmas enneolematu ja uue olukorra: inimsoo ajalugu sai jaotatud kaheks osaks. Iga päev tuletab kalender meile meelde, et Kristus on isik, kelle ilmumine jaotas ajaloo, mille tõttu saavad kõik sündmused paigutatud tema sünniaasta suhtes — enne või peale Kristust.
Iga kord, kui märgitakse paberile mingi kuupäev, tõestatakse Jeesuse sündimist. Lunastaja sündimise mõju on inimeste elus nii suur, et keegi ei saa sellest kõrvale hoida. Kui keegi unustaks märkida kuupäeva panga maksutähele, lepingule või kviitungile, siis ei oleks nendel dokumentidel mingit väärtust. Daatumid ajalehtedel, ajakirjadel ja teadetel viitavad kõik Jumala Poja sünnile.
Iga päev tuletatakse meile mitu korda meelde Kristuse olemasolu, kes on paljude tiitlitega kõrge isiksus ning keda Prohvet Jesaja raamatus nimetatakse: Imeline Nõuandja, Vägev Jumal, Igavene Isa, Rahuvürst.“
Jõulud on ristiinimesele alati õnnistusrikkad. Siiski oleme aga täiesti nõus Martin Lutheriga, kes kinnitas: „Sa tead, et Kristuse sündimist tähistatakse jõulupühade näol. See on väga hea, kuid ole ka hästi teadlik selles, et kui Kristus ei ole veel aset leidnud sinu südames, siis ei ole ka sul jõulude pühitsemisest mingit erilist kasu!“
Jõulupühade tähendusest
Arvamus
TRENDING
