Alles hiljuti läbis siinset ajakirjandust teade, et Saksamaad külastab üha rohkem välismaalasi. Kõige rohkem tuleb turiste Hollandist, siis USA-st, ning üllataval kombel on ka hiinlased avastanud enda jaoks selle Kesk-Euroopa riigi, kuna nende sõnul „leidub Germaania pinnal rohkelt vaatamisväärsusi“.
Bad Wimpfenis on arheoloogide sõnul juba enne Kristust olnud nooremal kiviajal asulaid. Roomlased rajasid 90-ndatel aastatel Neckari kaldale Civitas Alisinensiumi pealinna tänu ideaalsele asendile. Ungarlaste hävitamistest hoolimata jätkus linna areng läbi aegade, selle eest pidasid hoolt nii Wormsi piiskopid kui kuningas Heinrich VII. 30-aastane sõda tõi aga 1648.a kaasa linna hävingu, haigused ja vaesuse; pealegi tähendasid aastaid kestnud lahingud lõppu linna vabadusele, sest Wimpfen määrati Hesseni Suurvürstiriigi võimu alla. Alles peale 1952. a. rahvahääletust kuulub tänane kuulus kuurortlinn Heilbronni maakonda Württembergis.
Esimene sanatoorium-hotell Mathildenbad avati siin juba 18. saj. alguses, kuid alles peale rongiliini Heilbronn-Wimpfen-Heidelberg avamist said külastajad võimaluse imetleda praeguseni säilinud uhket Lõuna-Saksamaa ainukest uusgooti stiilis jaamahoonet. Terviseparandajatest turistide arv kasvas jõudsalt, sest lisaks suurepärasele kliimale ja looduslikule ilule on linnal pakkuda arvukalt vaatamisväärsusi.
Eestlane jätab siia kindlasti oma südame, sest meenutab ju linnakene oma kindlusemüüri, tornide, kitsaste tänavate ja uhkete kirikutega meie Tallinna.
Michael Bauer tõi Saksa-Eesti Foorumisse traditsiooni külastada jõulu ootel Saksamaa erinevaid jõululaatasid. Suurepärane idee, mis annab eestlastele ja teistele välismaalastele hea võimaluse saksa kultuuri ja traditsioonidega tutvumiseks. Märkasime kohe, et Bad Wimpfen erineb täielikult Odenwaldis olevast Michelstadtist, mida külastasime eelmisel aastal. Saime kokku ajutiselt Raekoja ette lehvima pandud Eesti lipu all. Kuigi Uwe Wormser oli plaaninud meile linna ajaloo tutvustamise, osutus rahvamassis grupi kooshoidmine võimatuks. Nii sai igaüks meist prospekti, kust võis vaatamisväärsuste kohta ise teavet ammutada.
•••
Aasta 2004 tüürib lõpule ja nii ongi aeg tänada usinaid liikmeid, kes on viimasel aastal aktiivselt aidanud kaasa Saksa-Eesti suhete arendamisele. Tänud kuuluvad meie lauljannadele Kersti Ala-Murrile, Triin Maranile ja Natascha Gabrielile, kes alati rikastavad koosviibimisi ilusa lauluga. Aitäh ka Merje Ojasalule ja Michael Bauerile, Peeter Sepale ja Frank Wietzelile, kes ikka ja jälle abivalmilt aitavad kaasa ürituste organiseerimisel.; samuti perekondadele Wahl ja Wormser, sest nemadki on alati platsis, kus abi vaja. Soovime veel tänada meie toetajat, veinimõisa Franz Hahni juhti Zita Hahni www.weingut-franzhahn.de, kes on kandnud hoolt sellest, et meie koosviibimistel ei puuduks hea keelekaste. Veinimõisa kvaliteetseid veine saab muide nüüdseks osta ka Kodu-Eestis.