Jõuluvana tuleb ju!
Eestlased Kanadas | 23 Dec 2005  | Maimu MölderEWR
Mul on meeles, kui ma lapsena pikisilmi uurisin tuppa astunud jõuluvana, tal oli enamasti pikk punane mantel seljas, suur kott õlal ja tihtipeale kurjakuulutav vits rihma vahel. Meenub ka, kuidas palju vanema lapsena tundsin kõik jõulumehed ära kui minu isa tuttavad, aga see ei vähendanud sugugi kogetud rõõmu. Ma sain mingil määral aru, et ka mina olin armsa rituaali saladuse osaline.

Ja nüüd viin ma oma väikese lapse T.E.S.-i Lasteaeda jõulupeos osalema. Ma tunnen rõõmu, et pühad sütitavad tütres uudishimu ja elevust. Jõuluvana tuleb ju!

Eesti Maja suur saal on 17. detsembri hommikul täis nobedaid ja jutukaid vanemaid. Vabatahtlikud müüvad lasteraamatuid ja klassifotosid ning pakuvad külalistele suupisteid. Mitmetel vanematel on pisikesed imikud vankrites või lasteaia jaoks veel liiga noored lapsed käekõrval. On ilmne, et pühade tuju on külalisi nakatanud.

Suur saal on rahvast täis. Lavakardina alt vilksatavad mõned vallatud kingapaarid, jalad juhivad jalanõude nähtavale ilmumist ja kadumist — märguanne, et midagi hakkab toimuma.

Ja peatselt algabki kava. Kardinad tõmmatakse lahti, tuues nähtavale kogunenud lapsed oma parimates pühaderiietes — mõni rõõmsa näoga, aga mõni veidi kohkunud, nähes nii palju inimesi neile otsa vaatamas.

Lasteaia juhataja Ingrid Laar tervitab avasõnas vanemaid ja tutvustab külalist Eestist, vikaarõpetajat Mart Jaansoni, kes mikrofoni tehnilisest rikkest hoolimata tuleb ilusasti toime ja jutustab kütkestavalt nii lastele kui ka lastevanematele Jeesuslapse sünnipäevast.

Lava kaunistab pakkidega ümbritsetud lumememm ja seinal ripuvad paberist pikad, kirjud kommid, otsad kõverasse vormitud. Lapsed suudavad oma lõbusate pühadelauludega välja meelitada kaugelt kohale rännanud habemega priske vanahärra, kes meeldivaks üllatuseks jõuab kohale just siis, kui programm hakkab lõpupoole jõudma. Ta tõmmatakse kaunilt maalitud saaniga lava ette stiilsete päkapikkude, Janne Laanemaa ja Ellen Valteri abiga.

Lapsed laulavad veel mõned palad, enne kui oodatud hetk kätte jõuab.

Kasvatajate abiga rivistuvad lapsed jõulupuu ette istunud jõuluvana juurde pakke vastu võtma. Ja siis muutub asi huvitavaks. Vanemad jälgivad oma lapsi — kes läheneb aralt jõulutaati tervitama, kes ronib julgelt sülle ja kes otsustab julgust koguda vaid järgmiseks aastaks. Ja vanemad plõksutavad sealjuures pilti teha tähtsast hetkest, silmis uhkus oma laste üle.

Pärast, kui suured piparkoogimajad leiavad oksjoni abil uued omanikud, kutsutakse esinema Annely Riga noorimad õpilased. Sel aastal pakuti esimest korda lasteaia lastele võimalust tulla õppima rütmilist võimlemist pärast tunde Eesti Majas. Lapsed esinevad nüüd esimest korda vanematele pallide ja rõngastega, saades suure aplausi osaliseks.

Tänu avaldatakse jõulupuu korraldajatele ja abilistele: peakorraldajatele Aili ja Mike Hutchings'ile, Mike Ewing'ile, Viivi Holmbergile ja toitlustusmeeskonnale. Tänati ka Katrin Sootsi, kes on mitmeid aastaid hooldanud lasteaia raamatukogu. Selle töö on nüüd üle võtnud Tiina Jenkins koos teiste vabatahtlikega.

Rahulolevate nägudega lapsed, jõulupakid käes, jätavad mängukaaslastega hüvasti uue aastani. Jälle üks T.E.S.-i Lasteaia jõulupuu selja taga.








 
Eestlased Kanadas