TALLINN, 18. oktoober (EPLO) - Reedel jõustub keskkonnaministri määrus looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide kohta, mis käsitleb võõrliike, mille Eestisse sissetoomine tehistingimustes pidamiseks on keelatud.

Võõrliikide loodusesse laskmine on juba praegu keelatud looduskaitseseadusega, reedel jõustuv määrus käsitleb neid võõrliike, mis on kõige ohtlikumad ja invasiivsemad ja mida ei tohi Eestis isegi tehistingimustes kasvatada.

Paljusid määruses nimetatud liike ei esine Eestis ka praegu, kuid mõned neist, näiteks kährik, mink, karuputk, kasvavad-elavad siin juba ammu. Olemasolevate võõrliikide isendeid ei tule Eestist välja viia, kuid nende juurdetoomine on keelatud, teatas keskkonnaministeerium.

Võõrliigid on eesti looduslikule mitmekesisusele väga ohtlikud. Näiteks on tänaseks mink ehk ameerika naarits haaranud oma valdusesse siinse põlise asuka euroopa naaritsa elupaigad ja tõrjunud sellega euroopa naaritsa välja. Euroopa naaritsa asurkonda üritatakse praegu Hiiumaal suurte jõupingutustega taastada.


Keelatud võõrliikide nimekirja kuuluvad taimeliikidest nt mürgised karuputked, loomaliikidest aga imetajad nagu kanada kobras, tähnikhirv, kabehirv, kanada saarmas, ameerika naarits ehk mink, kährikkoer, valgesaba-pampahirv, ondatra, küülik (looduslik vorm), muflon, hall orav. Lindudest on nimestikus valgepõsk-händpart ja vähkidest kitsasõraline vähk, ogapõskne vähk, signaalvähk. Samuti kuulub nimekirja putukaid: Wollenweber kartuli-kiduuss, männi-laguuss, ameerika valgekaruslasne (liblikas) ja Megachile rotundata (mesilane)

Vastavate võõrliikide nimekirja kehtestamine ei välista Eestis nende liikide kasvatamist täielikult. Erandina võib kasvatamist jätkata keskkonnaministri loa alusel. Nii on looduskaitseseaduse kohaselt looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide isendite tehistingimustes kasvatamine keelatud, välja arvatud teaduslikult põhjendatud juhtudel keskkonnaministri loa alusel.

Määruse eelnõu koostamise käigus toimusid ka läbirääkimised Eesti karusloomakasvatajate esindajatega. Läbirääkimiste käigus jõuti järeldusele, et uusi mingi- ja kährikufarme Eestis asutada ei tohi, kuid olemasolevad farmid võivad tööd jätkata keskkonnaministri loa alusel. Paljudes Lääne-Euroopa farmides on mingi kasvatamine täiesti keelatud ning suurtootjad suunduvad järjest enam Ida-Euroopasse. Eesti püüab seda pealetungi ennetada.

Märkmed: