9. mai pealelõunal kõndis üksik mees plakatiga Toompuiesteelt Kaarli kiriku vastas olevale kõnniteele. Tema kõrval oli kaaslane Eesti riigilipuga — oli ju ametlik lipupäev.

Pronkssõduri juurde kogunenud venelasi ilmselt häiris, et keegi võis nende ürituse lähedal olla vaenuliku lipuga. Või oli ehk nende hulgas keegi, kes oskas piisavalt riigikeelt mõistmaks plakatil olevat, eestlastele mõeldud sõnumit: „Eesti rahvas, ära unusta, et see sõdur okupeeris meie riigi ja küüditas meie pered.“ Karjujad ja sõimajad ümbritsesid peagi nii lipukandja kui plakatiga mehe. Selle asemel, et tõuklevaid venelasi eemale hoida ning lasta rahulikult kõndijail edasi liikuda, võttis Eesti Vabariigi politsei ära riigilipu ja plakati ning viis mehed politseiautosse. Kelle korraldusel ja mis põhjusel oli vaja sellist valitsuse jõudu ja eesmärke demonstreerida, on küsimus, mis jäi vaevama kõik eestlasi, kes seal ligidal juhtusid olema. Senini on selle NL-i pidupäeva tähistamise loa andmist põhjendatud väitega, et pole mõtet keelata vanadel meestel oma sõjas olemist meenutada. Kuid venelasest ajakirjanik kellega rääkisin, väitis, et ta on Eestis sündinud ja kellelgi ei saa olla õigust rikkuda selle Euroopa vabastamise pidupäeva meeleolu.

Enamus kohalviibinuist olid samuti noored ja keskealised inimesed. On selge et Eesti politsei abiga on uus põlvkond asunud oma vägivallaga võetud peremehe õigusi tagasi nõudma.

Märkmed: