Siiri Ottender-Paasma ERR
Balti Venemaa uurimise keskuse direktor Vladimir Juškin ütles kaitsepolitseinik Aleksei Dresseni riigireetmiskahtlust kommenteerides, et postsovetlikus ruumis on palju KGB agente ning kulub palju aastaid, kuni nad välja ilmuvad.
Kolmapäeval vahistati kaitsepolitseinik Aleksei Dressen ja tema abikaasa Viktoria ning neile mõlemale esitati kahtlustus riigireetmises. Vladimir Juškini hinnangul võib selliseid inimesi Eestis veel palju olla, vahendas "Aktuaalne kaamera. Nädal".
Artikkel ja video ERR: http://uudised.err.ee/index.ph...
"Kogu postsovetlikus ruumis on neid palju, kulub kaks võibolla ka kümme aastat, mil nad ilmuvad välja mingisugusel viisil. See teenistus, mida kutsuti KGBks, mida kutsuti esimeseks peavalitsuseks ehk välisluureks, rajas sügavale sisse tunginud agentuuri paljudeks aastateks ette. Ja agent võib kümme aastat mitte tegutseda, siis aga lülitatakse ta jälle sisse," sõnas Juškin.
Tema sõnul võis peamine Dresseni tegevusest sündinud kahju olla see, et ta edastas keskusele andmeid kapo töötajate kohta, mistõttu sattusid need inimesed kartoteeki.
"Seda nimetatakse arvestuslikuks kartoteegiks ja sellest kartoteegist algabki värbamisprotseduur. Teiseks andis ta üles mittelegaalsed agendid, kes töötasid selles sfääris, mida tema juhtis ehk siis äärmusorganistasioonides. Nad olid ettevalmistatud, neile oli kulutatud raha, nüüd nad on teada ja neid ei saa enam kasutada," rääkis Balti Venemaa uurimise keskuse juht.
Dressen kohtus agendijuhiga kolmandates riikides
Info üleandmine tööandjale ehk siis Venemaa julgeolekuteenistusele FSB-le käis teadaolevalt kahel viisil, kulleri ehk siis abikaasa Viktoria kaasabil ning kohtumistel agendijuhiga välisriikides.
Sest kaitsepolitseinikud Venemaale reisida ei saa, selline on kord ja see oleks võimalik vaid erandkorras ja erilubadega. Dressen kohtus oma agendijuhiga kolmandates riikides. Kaitsepolitsei peadirektor Raivo Aeg selgitas, et Dressenil oli nii tööalaseid välislähetusi kui ka puhkust välisriikides. "Meil on teada, kes teda juhtis," kinnitas Aeg.
Omada allikat teise riigi eriteenistuses on vaieldamatult väga väärtuslik. "Võiks öelda, et see on iga luureorganisatsiooni ülim eesmärk, see on väga tõhus allikas, kes ühest küljest pääseb ligi infole, mida on asutus kogunud, teisest küljest ka on kindlasti eriteenistuses töötades omad allikad, kellega ta töötab. Samamoodi tal on võimalus päris adekvaatseid järeldusi teha ka oma tööst, oma allikatega, selle informatsiooniga, mida ta on kogunud," rääkis kapo juht.
Tema sõnul on ülekuulatav Aleksei Dressen võrreldes Herman Simmiga oluliselt noorem, tervem ja palju tugevamate närvidega, targem ning muidugi oskuslikum. Erinevalt Simmist oli ta pigem veendunud, et tema vahele ei jää. Kuid nagu uurijad kinnitavad - iga päevaga läheb nende ja ülekuulatava koostöö paremaks
"Mõlemad kahtlustatavad on möönnud oma süüd ja on andnud täiesti korralikke ütlusi, kindlasti tuleb neid ütlusi kontrollida. Isegi kui inimene võtab süü omaks, ei maksa loota, et ta nüüd absoluutselt kõik hingelt ära räägib," märkis riigiprokurör Heili Sepp.
Venelasi huvitab nii NATO, ELi kui ka Eesti siseinfo
Kindlasti ei huvita ülekuujajaid vaid need tõendid, mis nende kolleegi aitaks kohtus süüdi mõista, vast ehk olulisemgi on saada teada, mis tuleb nüüd ümber teha, kes välja vahetada.
Aga mis venelast siis huvitab?
Loomulikult kõik, mis puudutab Euroopa Liitu ja NATOt, mis meile nn Simmi õppetunni raames juba päris selgeks sai, aga kindlasti ka Eesti sisemine võimekus, energiajulgeolek, teadussaavutused. Raivo Aeg ütleb, et Venemaa puhul ei tohi unustada mõjutustegevust, meelsuse kujundamist, poliitilise mõjuvõimu saavutamist ja sedagi, et kunagise haarde taasloomist pole seal kindlasti maha maetud.
"Kui mitte otsest niiöelda derzaava taastamist, siis vähemalt on hea teatud osas omada sellist mõjuvõimu ja teatud osas olla võimeline mingeid protsesse suunama või neid enda kontrolli all hoidma," selgitas Raivo Aeg.
Mis paneb poolt vahetama? Rahvus? Dressen on sündinud Riias, ta on rahvuselt venelane, kuid ta on kasvanud ja töötanud Eestis, tema ema näiteks elab Viljandimaal. Kindlasti mitte, ütlevad kolleegid.
Herman Simm oli eestlane, ometigi lasi ta ennast Vene välisluureteenistusel 1995. aastal värvata. See juhtus vahetult pärast seda, kui Simm oli mitme skandaali tõttu politseijuhi kohalt lahti saanud.
Ka Dressenit on aeg-ajalt pahandused saatnud. 2001. aastal tuli tal maha panna osakonna direktori ametikoht, põhjuseks segadus eriotstarbelise rahaga, 2007 ilmus ta purjus peaga tööle ja tema kaposse töölejäämine oli üldse noateral. Simmi agendiaeg oli 13 aastat, siis see lõpetati. Dressenite puhul oli see periood Aegi sõnul mõnevõrra lühem.
Aeg: Dressen sai FSBlt korralikku palka
Esmapilgul pole Simmide ja Dressenite varad võrreldavad. Dressenite korter Maardus, ühiselamu tüüpi majas, on kõike muud kui luksuslik. Kapo aga kinnitab, et FSB maksis talle hästi.
"Summad on täitsa korralik palk, mida ta sai oma töö eest, aga ta ei elanud väliselt luksuslikku või priiskavat elu. Samas peame arvestama sellega, et praktiliselt tema oli peres ainuke töötav pool. Niipalju, kui me teame, tal abikaasal eraäri väga edukas ei olnud, pigem tuli sellega probleeme rohkem," nentis Aeg.
Dressenid panustasid oma lastesse. Üks nende poegadest õpib Suurbritannias, teine siin erakoolis. Ka said nad endale lubada pea igaaastaseid puhkusereise, lisaks soetati hiljuti maatükk, millele pidi kerkima nende tulevane eluase.
"Läbiotsimisel võeti ära ka märgatav summa sularaha, mis on nüüd esialgu kriminaalmenetluse käigus arestitud ja eks siis kohus otsustab, kas ta konfiskeerib selle riigituludesse või mis ta sellega teeb," sõnas Aeg.
Riigiprokurör Heili Sepp kinnitas, et kohtult on taotletud kahtlusaluse vara arestimine, esialgu küll mitte kõige.
Kuna Dresseni puhul pole tegemist illegaaliga ehk koossseisulise FSB töötajaga, ohvitseriga vaid lihtsalt allikaga, siis lootus, et venelane ta päästab, näiteks välja vahetab, on olematu. Ja eks allikaid ole veel.
"Pigem ma pean nõustuma, et loodus tühja kohta ei salli ja see oleks ka lihtsameelne loota, et nüüd see tühi koht tekkis," tõdes Raivo Aeg.
Kaks agenti, Simm ja Dressen töötasid teineteisest sõltumata ja ilmselt üksteisest teadmata. Aeg kinnitab, et Dressen Simmi uurimisega seotud ei olnud. "Naljaga pooleks võib öelda, et kui ta oleks seotud olnud, siis meil Herman Simmi juhtumit ei oleks olnud," märkis ta.
Juškin: KGB värbas agente paljudeks aastateks ette ERR VIDEO
Kuumad uudised | 26 Feb 2012 | EWR
Kuumad uudised
TRENDING
