www.DELFI.ee Balti Venemaa Uurimiskeskuse direktori Vladimir Juškini hinnangul võib provokatsiooni korral Eestis korduda sama stsenaarium, mis juhtus Gruusias.
Balti Venemaa Uurimiskeskuse direktor Vladimir Juškin rääkis ETV erakorralises diskussioonisaates “Olukorrast Gruusias”, et Euroopa Liidu euroatlantilise maailmanägemisega liikmena peaks Eesti tegema Venemaa ja Gruusia sõjast kaks järeldust, vahendasid ERR Uudised.
“Ma ei taha süüdistada Vene sõjaväelist juhtkonda. Sõjalise loogika järgi see ehk tegutses õigesti. Aga Venemaa rahuvalvajana ei tulnud Kaukaasias toime. Ta ei lahutanud pooli. Ja enamgi: konflikti ajal asus ta ühele poolele. Ma ei tea, miks see juhtus, aga sõjalised löögid iseseisva Gruusia territooriumi pihta ei kuulu enam rahuvalvaja funktsiooni,” rääkis Juškin.
“Meie ELi väikeriigina peame ELile teadvustama, et kui Medvedev andis allkirja sellele rahuplaani kuuendale punktile, ta mõistis, et Venemaa peab Kaukaasiast lahkuma, mitte et olema seal rahuvalvajana. Olgu seal EL.
Peame Euroopale teadvustama, et sealsel eraldusjoonel ei pea seisma Venemaa, sest kui 4. juulist alates kui kõik, ka Lõuna-Osseetia, seatakse ühte ritta, siis näeme, kuidas osseedid kasutavad Venemaa võimsust oma huvides.
Siit tuleneb meile teine õppetund. Meil on 120 000 Venemaa kodanikku. [“Kaasmaalasi on kolm korda rohkem,” märkis Venemaa kaasmaalaste ülemaailmse koordinatsiooninõukogu liige Andrei Zarenkov.]
Ärme unusta Putini, nüüd ka Medvedevi sõnu, et iga Venemaa kodaniku kaitseks astutakse välja. Kui Eesti äkki laseb sündida, et siia ilmub provokaator, kes mingil moel suudab vastamisi ässitada Vene kodanikud, vene kogukonna ja eestlased, kordub see stsenaarium siin. See on teine järeldus.”
