EL-i lipu eemaldamise või paigutamise protseduur ei ole veel küllalt pikki aastaid kindlaks traditsiooniks juurdunud ega vaevalt ka veel sätestatud Eesti diplomaatilise protokolli eeskirjades. Siis riigikogu esimehe otsus ajendus mõnest teisest motiivist.
EKRE, kelle ridadesse riigkogu esimees ise kuulub, on selgesõnaliselt deklareerinud, et EL-i liikmelisus ohustab m.h. eestluse säilimist vaba immigratsiooni tõttu, ohustab riigi ja rahva arengut ning põlisrahva heaolu tagamist. EKRE näeb tõsiseid väljakutseid riiklikule julgeolekule, kui EL võtab üle riigikaitse ülesandeid liikmesriikide käest. Mõned erakonna liikmed on väitnud, et Eesti on EL-i ikkes, et uus EL-i okupatsioon asendas Nõukogude Liidu okupatsiooni.
EL-i liikmelisuse toetajad on muidugi täiesti teisel arvamusel. Nad on veendunud, et EL edendab rahvusvahelist stabiilsust ja rahu, liikmete heaolu, demokraatia ning majanduse positiivset arengut. Ta on tugevdanud riikide julgeolekut ja suurendanud ettevõtete kui ka üksikisiku võimalusi. Euroopa ühtsuse nõrgenemine toetab otseselt Kremli EL-i vastast strateegiat.
EL-i pooldajad on täheldanud, et väljaspool EL-i koosseisu Ida-Euroopa riigid kannatavad sõjalistest konfliktidest, Vene vägedest, vohavast korruptsioonist ja mitte toimivast õigusriigist. Neid riike võib võrrelda Eestiga, kellele liikmesriigina on kasu toonud tugev julgeolek, ühtne majandusruum (500 miljoni elanikuga) ning inimeste vaba liikumine. Eestis on keskmine palk 15 aasta jooksul kasvanud kolm korda, hinnad palju vähem.
Mis hoiak on Eesti rahval Euroopa Liidu liikmelisuse suhtes? Eurobaromeetri küsitluse tulemuste alusel 2013. aastal peavad Eesti elanikud (65% küsitletutest) EL-i kõige positiivsemaks tulemuseks inimeste, kaupade ja teenuste liikumist.
Turu-Uuringute AS-i poolt 2017. aastal läbi viidud küsitluse põhjal toetab Euroopa Liitu kuulumist 79%. Eesti tegevust EL-is hindab edukaks või pigem väga edukaks 56%. Euro kasutamist pooldas 81% Eesti elanikest.
Peale Brexitit, Ühendkuningriikide 2016. aasta referendumit, kasvas toetus EL-i kuulumisele märkimisväärselt. Eurobaromeetri uuring 2018. aastal näitas, et toetus liikmelisuse kohta on kõrgem kui kunagi varem — 75% Eestis, Euroopa Lidus keskmiselt 66%. See on viimase 25 aasta rekord.
Seda, et Eesti on Euroopa Liidu liikmena kasu saanud, arvab 88% eestlastest.
Nüüd, kui oleme Euroopa parlamendi valimiste künnisel, on vaja meeles pidada, et rahvuslike huvide kaitseks on oluline Eesti esindajatel leida õigeid liitlasi — just neid, kes seisavad väikeriikide rahvuskultuuri omapära eest, samas ei ründa EL-i ühtsust, vaid seisavad Moskva ambitsioonidele vastu. Rahvusriigi igakülgne suveräänsuse püsimine ei ole EL-i liikmelisusega vastuolus. Mõlemaid saame arendada.
Laas Leivat
