Eduard Laamani teos Eesti Vabadussõja ajalugu on oluline raamat. Ta kirjutab, et sügisel 1918.a. Ants Piip esitas Londonis abipalve. Inglaste maavägesid polnud anda, aga küll nad said laevastikuga abi pakkuda. Vabadussõjas oli see määrav.
Kuid mitte kurva õnnetuseta. 4. detsembril 1918.a. sattus Hiiumaa lähistel ristleja „Cashandra” miini otsa ja läks põhja. Laevastik pöördus Inglismaa poole tagasi, kuid Piip läks admiraliteeti paluma, et ühe laeva tõttu võimas riik oma poliitikat ei muudaks. Nõustuti, ning laevastik pöördus taas Eesti poole, Briti kergeristlejate eskaader jõudis 12. detsembril Tallinna, andes pealinnale merepoolset kaitset Balti laevastiku eest. See oli olulise tähtsusega Vabadussõjas. Kokku tegutses Vabadussõja ajal merel 274 erinevat Briti laeva. Inglise mereväelaste kaotusi Laaman ei esita, aga paljud andsid elu.
Teisipäeval peeti kaitseväe kalmistul Vabadussõjas osalenud Briti eskaadri Eestisse saabumise 99. aastapäeva auks mälestustseremoonia. Kaitseministeeriumi pressiteade rõhutab, et eestlasi toetati ka relvade, laskemoona ja muu varustusega. Tsiteerin: „Briti laevade osalus oli tähtis ka 1918. aasta 26. ja 27. detsembril toimunud operatsioonis, kus võeti vaenlaselt ära miiniristlejad Spartak ja Avtroil. Miiniristlejate üleandmine Eesti merejõududele tugevdas otsustavalt meie laevastiku võimekust iseseisvate operatsioonide läbiviimiseks.”
Sellised tseremooniad, tänuavaldused on olulised peaaegu sajand tagasi toimunut hinnates. Teadmises, et sõjakäik oleks võinud oluliselt kurakätt minna. Laaman rõhutab teoses, mis põhines ta 1925.a. kaitseväele peetud kursustele, et Inglise abi on mitmeti – juba siis – erinevalt tõlgendatud, eriti N. Liidu poolt. Tänapäeval aga taasvabana, ei saa kuidagi alahinnata abi. Inglased olid ju Eesti Vabariiki tunnistanud.
Ning teine, tänapäeva pingelises olukorras teade Kaitseministeeriumilt vajab samuti esile tõstmist. Esmaspäeval jõudis Eestisse Ameerika Ühendriikidelt Javelini rakette. Osa USA Euroopa julgestusmeetmeteks eraldatud vahenditest. Javelinid on jalaväe tankitõrjerelvad. Keegi ei soovi näha, et neid peaks rakendama. Ent nende olemasolu paneb idanaabri kahtlemata mõtlema.
Kokku on Eestile eraldatud laskemoona tarne väärtuseks 33 miljonit USA dollarit, mida finantseeritakse 2014.a. Ameerika Ühendriikide poolt Euroopa julgestusmeetmeteks eraldatud rahadest. Tänapäeval USAta, NATOta ei oskaks Eesti julgeolekut ette kujutada. 99 aastat tagasi poleks samuti brittide abita suudetud Tartu rahuni jõuda. Liitlastele eile ja täna avaldaksime kõik tänu, langenutele austust. Et ei unustaks selle tähtsust.
TÕNU NAELAPEA
