Hiljuti tutvustati Toronto CTS telekanali saates „Islami kroonika“ 14. sajandist pärineva muhameedliku tavaõiguse koodeksi sharia sisu ja sätteid. Perfektses inglise keeles esinenud imaam ei jõudnud seda ära kiita. Ma ei tea, kas ta on kursis Freedom House'i äsjase raportiga, milles hoiatatakse sharia eest ning nenditakse, et selle äärmuslik tõlgendamine on põhjustanud konflikte mitmetes riikides ja loonud soodsa pinna vägivalla levikule.

Sharia põhineb koraanil ja sisaldab mitte ainult jurisprudentsi, vaid ka komblusnorme ja eetikareegleid, mille alusel moslemiühiskond funktsioneerib. Ühtlasi tagab see vahendid nii inimestevaheliste kui ka riigi ja üksikisiku vaheliste konfliktide lahendamiseks. Sharia, jõudnud otsapidi riiklikusse jurisdiktsiooni ja kriminaalseadustikku, satub tihtipeale vastuollu oma riigi konstitutsiooni ja ja rahvusvaheliste inimõiguste põhimõtetega. Kellelegi pole saladuseks, et sharia loob võimalusi naiste ahistamiseks ning tagab meestele palju suuremaid õigusi. Meenutagem naiste ränka saatust Iraanis, Pakistanis, Nigeerias jm, kus sharia reguleerib kõiki suhteid.

Täna on põhjust rääkida shariast eriti seetõttu, et Ontario peaminister Dalton McGuinty ja justiitsminister Michael Bryant langetasid eelmisel pühapäeval otsuse keelata Ontarios sharia islamiseaduste rakendamine perekonnateemalistes vaidlustes. Braavo — õigesti tegid! Et jääda poliitiliselt korrektseks, on nüüdsest keelatud ka teiste religioossete arbitraazhide (peamiselt juudi ja katoliku) tegevus. Alati jääb ju võimalus oma usujuhtidelt nõu küsida, samuti võivad denominatsioonid seada teatud moraaliprintsiipe oma liikmetele.

Kuid tagasi sharia juurde. Wall Street Journal'i endine korrespondent Geraldine Brooks jagas lugejatega oma tähelepanekuid naiste kohtlemisest islamiriikides. Iraani mehi häirivat naiste kiledad hääled. Nii on neile antud korraldus (ikka shariale toetudes) kasutada spetsiaalseid hääle summutajaid, kui nad tahavad vestlusse sekkuda! Saudi Araabias on hiljuti välja antud sharial põhinev [i]fatwa, millega naistel keelatakse kõrgekontsaliste kingade kandmine, et mehi säästa abielurikkumise ahvatlustest. Seda siis 21. sajandil.

Kuidas üldse ja millistel kaalutlustel võeti kõne alla paralleelse, keskaegse religioosse kohtusüsteemi loomine ning legaliseerimine demokraatlikus Kanadas, jääb arusaamatuks. Sharia pole aastasadade jooksul mitte kusagil maailmas suutnud kaitsta naiste huve ja õigusi, kuidas võiks ta seda siis Kanadas teha? Just sharia eest on siia põgenetud pelgupaika otsima. Tõesti absurdne idee.

Et moslemijuhid hoomavad läänelikus moderniseerumises ohtu oma olemasolule, näevad nad selle pidurdamise või isegi vältimise väljapääsuna äärmuslikku anakronismi — shariat, ja seda isegi siin, Kanadas.

Islamifundamentalism kogub tuult tiibadesse kogu maailmas. Moslemite enneolematu aktiivsus, nende „mürgeldamine“ igas ilmakaares peaks meid kõiki mõtlema panema ja ettevaatusele sundima.













 

Märkmed: