ÜRO andmetel on selle nädala jooksul selleks otstarbeks kogutud raha ületanud kaks miljardit USA dollarit. See arv peegeldab muidugi nii toidu, joogivee, esmaabi- ja ehitusmaterjalide hinda kui ka nende kriisipiirkonda transportimise kulusid. Juba esinevad esimesed muremärgid — kartusi on, et kogu suunatud abi ei jõua sihini. On avastatud, et interneti kaudu tegutsevad sulid, kes heategevusliku egiidi all tüssavad naiivseid annetajaid. Paraku on inimkonnas alati neid, kes otsivad, kuidas teiste õnnetuste arvel ennast rikkaks teha. Inimloomuses on õnneks olemas peaaegu instinktiivne soov aidata teisi, harva jäetakse hädaline appi paluma.
Seda kiiduväärt kõlbluse printsiipi tunneme altruismi nime all, inimeste valmisolekuna loobuda millestki teiste heaks. Religioosse moraaliõpetusega kaasnevalt saame altruismi seletada ligimesearmastusest lähtuvalt; praktilisemalt aga ühiskondlike suhete sfääris kui kuldse reegli rakendamist. Muidugi on siin lõviosa eetilistest kohustustest heaoluriikidel, kel ka kõige paremad eelised majanduslikult ning praktiliselt humanitaarabi toimetada kriisipiirkonda.
Märkimisväärsemad summad ongi annetanud jõukad — Jaapani US $500 miljonit esikohal, USA $350 miljonit on riigi poolt lubatud; eraettevõtted ning rahvusvahelised organisatsioonid USA pinnal on kogunud samuti suuri summasid.
Siinjuures tuleb esile tõsta Rahvusvahelist Punase Risti Föderatsiooni (IFRC), kes on kriisipiirkonnas üks aktiivsemaid tegutsejaid. Rõõmustav teada, et Eesti panus (0,5 miljonit krooni ehk US $42.000) tsunamijärgset humanitaarabi on suunatud IFRCle. Nende kogemused maailma kriisialadel on näidanud, kuidas iga penn on tähtis. Selle kinnituseks on laste algatatud aktsioonid koolides, isiklikud panused, jõulukinkide raha loovutamised, peenrahapõssade tühjendamine Kagu-Aasia rahvaste heaks.