Juhtkiri: Avalikult ja ausalt, paluks
21 Oct 2005 Tõnu Naelapea
Demokraatliku riigivalitsemiskorra põhitalaks on usaldus. Usaldame oma hääle poliitikule lootuses, et tema omakorda täidab nii kohustusi kui lubadusi kogukonna huvides. Valime esindajaid riigikogusse, vallavalitsustesse, parlamentidesse ja raekodadesse selles teadmises, et kui usaldust kuritarvitatakse, saab esindajaid tagandada või järgmistel valimistel ausamatega asendada.
Paraku on poliitikas palju, mis peibutab — on ju öeldud, et võim korrumpeerub. Rikutus riigitüüri juures ei pea aga olema paratamatus. Siiski, riigikorral on suur osa mängida. Autoritaarsetes ja vaestes riikides on märksa kergem ladvikul ametiõigusi ja -seisundit omakasu eesmärgil mängu panna. Alati ei tähenda see isiklikku rikastumist, aga pea alati tuleb sellest majanduslikku kasu, mida moraalselt õigustada ei saa. Paneme seda eriti tähele korrumpeerunud riikide ametkondades — ametnike kohad on enimsoovitud, kuna seal saab lihtne inimene oma võimu kuritarvitades endale palju rohkem kui tavalisest riigipirukast pudenevaid raasukesi.
Teisipäeval avaldas Transparency International (TI) tänavuse rahvusvahelise korruptsioonitajumise indeksi. Sõna tajumine on oluline — rõhk on sellel, kuidas välisinvestorid, analüütikud ning ärimehed näevad riikide tegevust. TI definitsiooni järgi on korruptsioon avaliku ehk riigi ametikohta kuritarvitamine erahuvideks või isiklikuks kasuks. 10 palli saav riik on korruptsioonivaba, 0 punktiga korrumpeerunud ehk mäda. Tabeli juhtkoha võttis Island Soomelt üle, viimane jagab Uus Meremaaga teist kohta. Eestile oli tabeli avalikustamine heaks uudiseks — meie koht paranes 31. kohalt 27-ndale. Raport tõstis just Eestit (koos Bulgaaria ja Kolumbiaga) esile, märkides neid kolme kui riike, kus on tehtud kõige märkimisväärsemaid edusamme korruptsioonivastases võitluses. Sellised tulemused omakorda meelitavad välisinvesteeringuid.
Nagu TI peadirektor David Nussbaum raportit tutvustades ütles, korruptsioon pole mitte loomulik õnnetus või katastroof. Pigem on see hoopis külm, kalkuleeritud võimaluste varastamine inimestelt — nagu lastelt, kellel puuduvad võimed ennast selle eest kaitsta. Tervenisti kaks kolmandikku 159 riigist, mida TI hindas, sai vähem kui 5 palli. 70-s riigis olevat TI hinnangul korruptsioon kas lopsakalt kasvav või isegi ohjeldamatu ( rampant).
Läbipaistvus — avalikkuse jaoks selge ja arusaadav riigikord — on ka Kanadas kahjuks ohus. TI raport tõstis esile Kanadat ja Iirimaad kui riike, kus on viimase 10 aasta jooksul tajutud märkimisväärselt korruptsiooni kasvu. Ning kui Gomery komisjon avalikustab oma raporti lähitulevikus, võime saada kinnitust, et ajal, kui Eesti on piltlikult kevadisel kasvu- ja tõusuteel, on Vahtralehemaa sügiseselt kolletumas ja langemas. Peame meeles, see on TI — välisvaatlejate, mitte koduste, hinnang.
Kes viimastel aegadel on Kanada ametiasutustega pidanud tegelema, võib leida, et Kanadal võiks olla palju Eesti käest õppida.
Märkmed: