Harva, kui kellelgi õnnestub liikumatu ilmega Vene presidenti Vladimir Putinit kaamerate ees endast välja viia. Seda on varem juhtunud vaid Tshetsheenia teemaliste ebamugavate küsimuste puhul. Ometi suutis Eesti Televisiooni südi reporter Astrid Kannel Euroopa-Liidu-Venemaa tippkohtumise järgsel pressikonverentsil oma küsimustega viia Putini segadusse. Mask langes, Putin kaotas enesevalitsuse ja tema tegelik olemus tuli nähtavale. Sensatsiooniline intervjuu levis aga kiiresti igasse maailma otsa ja äratas kõikjal tähelepanu.

Kannel esitas Putinile kaks küsimust: „Miks Venemaal on nii raske vabandada okupatsiooni pärast?” ja „Millised territoriaalsed nõudmised on Eestil?"

„Kui Baltimaad astusid Nõukogude Liitu 1939. aastal (!), siis me ei saanud mitte kuidagi okupeerida neid 1941. aastal, sest nad olid juba Nõukogude Liidu osa,” vastas president ja möönis poolvabandades: „Võib-olla ma ei õppinud ülikoolis väga hästi, sest ma jõin nõukogude ajal palju õlut, kuid minu peas on midagi alles, sest ajalooprofessorid olid head.” Ägestudes lisas ta: „Molotov-Ribbentropi pakt on suletud ja Venemaa ei pöördu selle juurde enam kunagi tagasi. Kas tahate, et vabandame igal aastal? Kõik, see teema on lõpetatud! ”

Kasutades juhust süüdistas Putin baltlasi taas poliitilises demagoogias ja viha üleskütmises Euroopa Liidu ja Venemaa vahel. Ta heitis veel eestlastele ja lätlastele ette koostööd natsidega ja koguni natsismi ülistamist.

Piirilepete teema Eesti ja Lätiga (ehk Euroopa Liiduga) ärritab Kremli peremeest samuti, sest Läti keeldus lepet allkirjastamast Moskvas 10. mail, nagu algselt oli kavandatud. Putin kinnitas, et Venemaa on valmis kõnealuseid leppeid allkirjastama ja lisas: „Ma loodan ainult, et nendega ei kaasne idiootlikke territoriaalseid nõudmisi.” Tema sõnul oleks see täielik lollus, mis ei vastavat Euroopa Liidu ülesehitamise vaimule.

Mida sellest intervjuust järeldada? Võibolla seda, et Putinil olid kehvad ajalooõpetajad, et ta oli ta ise vilets õpilane ja pruukis liiga ohtralt kesvamärjukest? Kuid vaatlejad on ju alati väitnud, et Vene riigipeal on briljantne mälu, täpne reaktsioon ja suurepärased analüütilised võimed. Mõnel pool ongi juba kõlanud hääli, et Vene riigipea etteaste oli hoopis hästi läbimõeldud lavastus.

Pakuks siinkohal välja ühe teise versiooni. Kuna Balti riigid rikkusid „tüütute putukatena” II maailmasõja lõpu 60. aastapäeva tähistamise tseremoonia Moskvas ja pälvisid sellega suurt rahvusvahelist tähelepanu, kobrutas ehk Kremli peremehe vihakarikas sel hetkel nii võimsalt üle, et ta ei suutnud end enam valitseda.

Suurimepeeriumid on ajaloo jooksul toime pannud kohutavaid kuritegusid, kuid hiljem neid tunnistanud ja sellega minevikutaagast vabanenud. Venemaa ei kahetse midagi, seda tõestas eelmine nädalavahetus. Baltlased on ja jäävad Kremli silmis alati kõiges süüdi. Kas pole see hämmastav?

Nüüd, kui Balti-Vene debatt on jõudnud kunagise nõukogude õlle ja ajaloo õpetamise metoodika tasandile, on sealt vaevalt võimalik veel allapoole laskuda ja Moskvast midagi positiivset oodata.

Märkmed: