Venemaa võimupartei Ühtne Venemaa on taaskord välja võtnud seaduseelnõu, mis näeks natsismi rehabiliteerimise eest ette viieaastase vanglakaristuse või suure trahvi. Karistada saab ka selle eest, kui levitada „valeandmeid“ punaarmee kuritegude kohta või panna kahtluse alla selle tegevus julgeoleku ja rahu taastamisel.
Mõistagi pole see üksikjuhtum. Sellele juba 2009. aastast pärit ideele moodustab konteksti Venemaa president Vladimir Putini idee, et NSV Liidu lagunemine oli 20. sajandi suurim geopoliitiline katastroof. Selle tuules kujutatakse Vene meedias elu NSVLi ajal pigem helge ja muretuna ja nii pole põhjust imestada selle üle, et venemaalastele meeldib riiki 20. sajandil juhtinutest enim Leonid Brežnev.
Selle kõige kõrval on vaid markantne detail asjaolu, et hiljuti andis Putin esimest korda pärast NSVLi lagunemist välja Töökangelase medalid. Tegu on aunimetusega, mis loodi 1927. aastal ja sel aastal said medali teiste seas treial, mehhanisaator ja söekaevur.
Tulles tagasi ajaloo juurde, paneb eelnõu autori kommentaar õlgu võdistama, sest mingit vastuvaidlemist sellele, kas üldse või kellele oli nõukogude sõdur vabastaja, ei tolereerita.
Lisaks sellele, et eelnõu võiks rakendumisel kasutada näiteks ajakirjanike ja ajaloolaste vastu, tekib küsimus vastuolust Vene Föderatsiooni põhiseadusega, mis sätestab, et kirjanduse ja kunsti kõrval on vaba ka teadustegevus.
Aga see on meeleavaldusi laiali peksva ja kolmandat korda Mihhail Hodorkovski süüdimõistmiseks valmistuva tänase Venemaa jaoks juba väike mure.
