Keegi naljahammas on defineerinud tõelist demokraatiat nii: „Sul on kaks lehma. Su naaber otsustab, kes saab piima endale!“ Hullem on muidugi olukord totalitaarses riigis, kus omanikult võetakse vägisi kõik — nii lehmad kui ka piim.
Nali naljaks, aga ideaali kohaselt on tõeline demokraatia süsteem, kus rahva poolt valitud esinduskogu, riigipea ja valitsus viivad ellu ausat poliitikat ja kus tähelepanu keskmes seisab hääleõiguslik kodanik ise oma õiguste ja vajadustega. Nii peaks siis ka lehmaomanikul olema õigus kaasa rääkida selles, kes saab tema loomad ja piima endale.
Taasiseseisvunud Eestis on olnud pidevaks arutlusaineks ja teatud mõttes ka demokraatia proovikiviks presidendi otsevalimiste teema, mis sai erilist hoogu mullu 12. juunil, kui 71 Riigikogu liiget algatasid vastava seaduseelnõu. Nende idee panna presidendi otsevalimisega kaasnev põhiseaduse muutmise küsimus hääletamisele samaaegselt Euroopa Parlamendi valimistega k.a. 13. juunil, kukkus läbi, demonstreerides poliitikute erimeelsusi selles tähtsas küsimuses. Ehkki säärane ühitamine oleks riigile majanduslikult kasulik, tuleb silmas pidada, et tegemist on kahe täiesti erineva küsimusega — üks sise- ja teine välispoliitika vallast. Võib arvata, et niisugune üheaegne hääletamine tekitaks valijates segadust.
Paljud kahtlevad, kas Eesti rahvas on üldse piisavalt küps valima endale otse presidenti. Võiks küsida, et kui rahvas oli küllalt tark valima endale riigikogu ja kohalikke volikogusid, miks ei tulda siis toime õige presidendi valimisega? Samas näevad inimesed muidugi hämmastusega poliitilise eliidi hulgas ringi sebimas isikuid, keda nad pole ealse valinudki või kes on saanud vaid vähesel määral hääli. Kuidas see sobib kokku tõelise demokraatiaga?
Hiljutise üle-eestilise kohtumisteseeria „Kogu võim rahvale“ käigus läbi viidud küsitlusest selgus, et 823 usutletust pooldas 810 presidendi otsevalimisi ja 13 olid selle vastu. Kuigi polnud tegemist ametliku arvamusuuringuga, on need arvud üpris kõnekad. Kõik näib olevat selge ja lihtne. Aga ometi...
Isamaaliidu esimees Tunne Kelam vaagis presidendi otsevalimise küsimust 9. jaan. Postimehes, leides, et see pole „imerohi, mis demokraatia defitsiidi iseeneslikult täisvereliseks rahvaosaluseks vitaminiseeriks“. Ta loetleb mitmeid võimalikke tagajärgi, mida seni hästi funktsioneerinud põhiseaduse muutmine võiks kaasa tuua. Kelam ei nimeta küll muulaste suurt osakaalu valijaskonna hulgas ja sellega seonduvaid riske, ent küllap on seegi üks oluline faktor.
On ka väljendatud kartust, et presidendi otsevalimine muudaks Eesti poliitilise süsteemi liiga isikukeskseks ja võiks seeläbi õõnestada rahva usaldust poliitiliste institutsioonide vastu tervikuna. Hoiatavaks näiteks on siin kogemus esimesest Eesti Vabariigist, kus meie riik eemaldus parlamentaarsest demokraatiast ja võttis 1937. a. vastu põhiseaduse, mis koondas võimu suuremalt jaolt riigipea kätte. Tasub meenutada, et just selles olukorras alistuti vastupanuta nõukogude agressorile.
Presidendi otsevalimistest näib kujunevat 2004.a. esimeste kuude põletavaim teema, tõelise demokraatia proovikivi.
Juhtkiri: Demokraatia proovikivi (2)
Viimased kommentaarid
Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
Järjekordne "potjomkini" küla ehitamine .Põhimõttel -sogases vees on hea kalu püüda - sogatakse vett veelgi enam , et valija kaotaks viimsegi orjentiiri .
Kes võidaks sellest ? Kindlasti "kommunismi rüütelkond" , kes Kadrioru , Toompea ümber on koondunud ja nüüd liidrile paremat rünnakupositsiooni taotlevad .See mõttetu ja ülikulukas kirbutsirkus tuleks ära lõpetada .(nagu kunagi ENSV aegses ETV-s oli meteoroloog kes ilma kommenteeris järgmiste sõnadega --"nagu alati pole idast midagi head loota ". Ja Kadriorg asub Toompalt vaadates idas .
Kes võidaks sellest ? Kindlasti "kommunismi rüütelkond" , kes Kadrioru , Toompea ümber on koondunud ja nüüd liidrile paremat rünnakupositsiooni taotlevad .See mõttetu ja ülikulukas kirbutsirkus tuleks ära lõpetada .(nagu kunagi ENSV aegses ETV-s oli meteoroloog kes ilma kommenteeris järgmiste sõnadega --"nagu alati pole idast midagi head loota ". Ja Kadriorg asub Toompalt vaadates idas .
Pean väidet, et Eesti Vabariigi presidendi valimine rahva poolt on demokraatia paratamatu nurgakivi, demagoogiliseks ja eksitavaks. Demokraatia ehk rahva võim pole kunagi täiuslik, sest mida suurem on rahva vahetu osalus otsuste vastuvõtmisel, seda väiksem on efektiivsus (Novgorodi veetshe versus diktatuur). Kui presidendi pädevuses oleks valitsuskabineti moodustamine ja juhtimine, oleks rahva mandaadil mõte sees. Eesti Vabariigis kui parlamentaarses riigis aga on presidendil riigivõimu esindaja ning tasakaalustaja roll. Presidendi otsevalimine rahva poolt oleks demokraatia pro forma, st rahvas sellest sisuliselt otsustusulatust ei laienda, kuna presidendil lihtsalt puudub vastav võimalus. Küll loob selline süsteem aga ohu presidendivõimu kuritarvitamiseks ja võimukriiside tekkeks, kuna rahva mandaat annaks presidendile argumendi demagoogiliselt rahva nimel tegutsedes oma volitusi ületada. See oht on reaalne, sest osalevad poliitikas ju keskmisest enama ambitsiooniga inimesed, kelle ratsionaalne käitumine võib ühel hetkel asenduda isiklikel ambitsioonidel tugineva emotsiooniga.
Osade parteide soov otsevalimist rakendada on populistlik, sest demokraatia sildi all pakutakse rahvale petukaupa - valisime küll presidendi, aga hääletussedeli kasti poetamisest enamat see toiming ei tähenda.
Osade parteide soov otsevalimist rakendada on populistlik, sest demokraatia sildi all pakutakse rahvale petukaupa - valisime küll presidendi, aga hääletussedeli kasti poetamisest enamat see toiming ei tähenda.
Arvamus
TRENDING
