Mõned aastad tagasi tõi Maailma Tervishoiuorganisatsioon välja, et aastaks 2010 võivad olla depressiooniga seotud tervishoiukulutused suurimad, edestades isegi vähki ja südamehaigusi. Kuigi depressiooni on siin-seal peetud lihtsalt ka moehaiguseks, on probleemil siiski sügavad juured ja selle pikaajaline esinemine mõjutab lisaks põdeja meeleolule ja elu-olule suuresti ka tema töövõimet ning elukvaliteeti. Juba praegugi on see kallis — näiteks Kanadas hinnati vastavaid kulutusi 1990. aastate lõpus umbes $14 miljardi suuruseks aastas, kui võtta arvesse lisaks ravile ka kaotatud tööaega, produktiivsust jm.
Probleem on juba aastakümneid tuttav ilmselt kõikidele arenenud riikidele. Nädala algul kirjutas Eesti Päevaleht sellest tõsisest seisundist, mida aga Eestis sageli vaatamata esinemissagedusele ei teadvustata. Nimelt on tehtud kindlaks, et vaid umbes kümnendik depressiooni põdevatest inimestest Eestis pöördub arsti poole; enamus kannatab vaikselt ise ning ilmselt teevad seda ka nende pereliikmed ja lähedased. Ometi on tohtrite sõnul tänapäeval olemas igati efektiivseid ravivõimalusi sellest tõvest võitu saada.
Kuigi võrreldes muu maailmaga on Eestis depressiooni tõttu arsti külastamine veel võrdlemisi tagasihoidlik, on siiski viimasel kümnendil edusamme märgata. Vaimset seisundit puudutava tunnistamine pole ju olnud pikka aega kergete killast, ega siis see nii kiiresti ka muutu.
Artiklis toodi välja, et elu jooksul tekib 15% meestest ja 24% naistest tõenäosus depressioon vähemalt kord läbi elada; sageli ei pruugi inimesed seda aga lihtsalt ära tunda.
Kanadas paistab aga olukord olevat pisut teiselaadne — depressiooni tõttu arsti juurde minemist nii ei häbeneta ning juba mõned aastad tagasi toodi välja, et täiskasvanute seas on see arsti juurde mineku põhjuste seas teisel kohal. Ka siin on see seisund sageli omane nooremas eas naistele — leitakse isegi, et õrnema sugupoole esindajad kannatavad selle all poole rohkem kui mehed. Läbiviidud uuringud tõestavad, et ka siin ei rutta mitte kaugeltki kõik kohe abi otsima, kuna vastavaid sümptomeid lihtsalt ei osata depressiooniga seostada, seda eriti noorte puhul.
Kuigi Kanadas teatati juba mõni aasta tagasi, et depressiooni tõttu arsti külastatavus on kõigi aegade kõrgeim, ei tee seda siiski kaugeltki kõik: mitte küll vaid iga kümnes nagu Eestis, vaid umbes üks kolmandik. Depressiooni all kannatavate kanadalaste hulka hinnati ligi kolmele miljonile. Ja ekspertide ennustuste kohaselt võivad vastavad näitajad veelgi tõusta. See võib olla tingitud ka sellest, et inimesed oskavad tänapäeval ohumärke paremini ära tunda ning on teadlikud ka abivõimaluste olemasolust.
Depressiooni peamisteks soodustavateks faktoriteks peetakse nii igapäevastressi kui ka kaotusi isiklikus elus ning majanduslikus mõttes — Kanada ajakirjandus on toonud välja, et suurema riski all ollakse majanduslike segaduste ja aktsiaturgude langemise aegu. Suuresti mõjutab ka pime talvehooaeg.
Arstide sõnul tasuks pöörduda abi saamiseks nende poole juba varakult, ohumärkide ilmnedes, sest nagu iga teisegi haiguse puhul on tähtis sellele varajane jälilesaamine — ravivõimalused on igati avardanud.
Juhtkiri: Depressioon läheb kalliks maksma
Arvamus
TRENDING
