Probleem on juba aastakümneid tuttav ilmselt kõikidele arenenud riikidele. Nädala algul kirjutas Eesti Päevaleht sellest tõsisest seisundist, mida aga Eestis sageli vaatamata esinemissagedusele ei teadvustata. Nimelt on tehtud kindlaks, et vaid umbes kümnendik depressiooni põdevatest inimestest Eestis pöördub arsti poole; enamus kannatab vaikselt ise ning ilmselt teevad seda ka nende pereliikmed ja lähedased. Ometi on tohtrite sõnul tänapäeval olemas igati efektiivseid ravivõimalusi sellest tõvest võitu saada.
Kuigi võrreldes muu maailmaga on Eestis depressiooni tõttu arsti külastamine veel võrdlemisi tagasihoidlik, on siiski viimasel kümnendil edusamme märgata. Vaimset seisundit puudutava tunnistamine pole ju olnud pikka aega kergete killast, ega siis see nii kiiresti ka muutu.
Artiklis toodi välja, et elu jooksul tekib 15% meestest ja 24% naistest tõenäosus depressioon vähemalt kord läbi elada; sageli ei pruugi inimesed seda aga lihtsalt ära tunda.
Kanadas paistab aga olukord olevat pisut teiselaadne — depressiooni tõttu arsti juurde minemist nii ei häbeneta ning juba mõned aastad tagasi toodi välja, et täiskasvanute seas on see arsti juurde mineku põhjuste seas teisel kohal. Ka siin on see seisund sageli omane nooremas eas naistele — leitakse isegi, et õrnema sugupoole esindajad kannatavad selle all poole rohkem kui mehed. Läbiviidud uuringud tõestavad, et ka siin ei rutta mitte kaugeltki kõik kohe abi otsima, kuna vastavaid sümptomeid lihtsalt ei osata depressiooniga seostada, seda eriti noorte puhul.
Depressiooni peamisteks soodustavateks faktoriteks peetakse nii igapäevastressi kui ka kaotusi isiklikus elus ning majanduslikus mõttes — Kanada ajakirjandus on toonud välja, et suurema riski all ollakse majanduslike segaduste ja aktsiaturgude langemise aegu. Suuresti mõjutab ka pime talvehooaeg.
Arstide sõnul tasuks pöörduda abi saamiseks nende poole juba varakult, ohumärkide ilmnedes, sest nagu iga teisegi haiguse puhul on tähtis sellele varajane jälilesaamine — ravivõimalused on igati avardanud.