Arvuti abil saab tänapäeval teha paljusid toiminguid, mis varem olid suhteliselt tülikad ja aeganõudvad. Nende jaoks, kes ei armasta toidupoes käimist, on juba ammu olemas võimalus tellida toidukaubad koju interneti kaudu; pangakontoris järjekorras seismise asemel saab maksta arveid ja teha muid pangatehinguid samuti arvuti tagant tõusmata, mõne hiireliigutuse abil. Paljud inimesed teatavasti väldivad ka arsti juures käimist — aga kahtlane on, kas arvuti on just terviseküsimuste osas alati kõige parem abimees...
Mugaval arvutitoolil istudes ja vaid hiirt klõbistades saab tänapäeval uskumatult palju terviseinfot — tarvitseb vaid panna otsingusse vajalik märksõna ja juba nad tulevadki — tuhanded ja tuhanded leheküljed vastustega, tulvil mitmesugust informatsiooni ja nõuannet, nii et tundub, nagu polekski mingi ime omale diagnoos panna ja veel ravi osaski otsustada... Arstilemineku hoopis ära jättes või siis minna, olles vaatamata enda meditsiiniliste kraadide puudumisele nõnda tark, et võiks lausa doktorilegi nõu anda, kuidas ennast ravida lasta.
Võib arvata, et tänapäeval puutub üha rohkem arste kokku patsientidega, kes väidavad, et „...aga ma internetist lugesin“. Internet on kohati nagu imeasi, mida saab alati usaldada ja mis räägib vaid õigust. Ent — stopp! Siin peitubki oht meie tänapäevasel infokülluse ajastul, kus liiga palju ei pruugi tähendada samuti head ehk siis adekvaatsust.
CBC kirjutas hiljuti Ameerika Ühendriikides (arvata võib, et sama puudutab ka Kanada arvutikasutajaid) läbi viidud uuringust (Pew Internet Project), millest selgus, et suur osa ameeriklastest, kes otsivad internetist tervisealast infot, ei kontrolli sugugi info kuupäeva ega allikat. Neid, kes seda alati teevad, oli vaid 15%, lisaks 10%, kes teeb seda enamuse ajast. Et info oleks usaldusväärne, peab aga olema võimalus ka selle allikani jõuda ning kuupäeva tähtsust ei maksa alahinnata.
Uurijate sõnul selgus ka, et ligi pooled otsivad vastavat infot mitte enese, vaid kellegi teise jaoks — näiteks viies seda haigevoodi juurde koos lillede ja heade soovidega paranemiseks.
Populaarsemad terviseteemad, mida internetis otsiti, olid teatud haigused või ravivõimalused; kehaline koormus ja liikumine; dieet, toitumine, vitamiinid ja toidulisandid; ravimid; alternatiivmeditsiin. Kindlasti on seal väga palju asjalikku informatsiooni, ent võib juhtuda, et ilma vastavate teadmisteta inimene satub valede valikute otsa, alahindab oma haiguse sümptome, viivitab arsti juurde minekuga ja teeb kasu asemel hoopis kahju. Teisalt, kui aga inimene saab asjalikku, harivat nõu, viies end probleemiga kurssi, on see ravi ja miks mitte ka arsti ja patsiendi vahelises koostöös tervitatav. Tuleb vaid leida usaldusväärseid terviseinfo allikaid.
Juhtkiri: „Doktor, ma internetist lugesin...“
Arvamus
TRENDING
