Foto: Ilmar Saabas
http://epl.delfi.ee/news/arvam...
Soomes töötab ligi 60 000 eestlast ehitajatena, hooldajatena, arstidena, bussijuhtidena ja koristajatena. Nende seas on nii neid, kellel on kõrgharidus, kui ka inimesi, kelle haridustee on jäänud katki enne põhikooligi lõpetamist.
Teise riiki elama minek – eriti kui uue kodumaa keel pole veel selge, tööseadused on tundmata ning sõpruskonda ei ole – on alati raske. Ja võib inimese panna sõltuvusse omakasu peal väljas olevatest vahendajatest või tööandjatest, kes kohtlevad välismaalasi teise sordi töötajatena, kellele võib mitte anda hüvesid, mis saavad osaks põlissoomlastele.
Sugugi harva ei pruugi võõrsile kolinud inimestele osaks saada ka kohalike eelarvamuslik suhtumine – kes kardab, et võõrsilt tulnud löövad palgad alla või võtavad kohalikelt töökohad. Ja seda hoolimata tõsiasjast, et majandusteadlased on kinnitanud, et tööjõurände puhul ei kehti tavapärased pakkumise ja nõudluse reeglid – mida rohkem ühte piirkonda sisse rännatakse, seda rohkem tõuseb selle koha palgatase, sest paraneb tööviljakus ja tõuseb innovaatilisus. Ja vastupidi – seal, kust välja rännatakse, kipuvad palgad langema.
Olgugi et Soomes on Eesti suure linna jagu eestlasi, näikse omavahelist suhtlust ja toetust nappivat. Miks ei võiks senisest rohkem Soomes elavaid ja töötavaid inimesi ning nende perekondi toetada-nõustada ka Eesti riik – toetades näiteks juriidilist nõustamist tööturul hätta jäänutele või psühholoogilist tuge kahe riigi vahel pendeldavatele inimestele ja nende lähedastele?
Väljaränne Soome või teistesse riikidesse ei ole Eesti huvides. Eesti rahvuslik huvi on kestma jääda ja noorte inimeste lahkumine ei aita sellele kaasa. Lapsed sünnivad mujal ja lahkuvad parimas tööjõus inimesed. Eestile oleks parem, kui inimesed, kes objektiivsetel majanduslikel põhjustel maapiirkondades tööd ei leia, koliksid Eesti sees ümber sinna, kus töökohti on piisavalt.
Kuid ometi, kui inimesed ei leia inimväärikat äraelamist mujalt kui võõrsilt, tasub nende valikut tunnustada. Ja teha seda nii, et ei katkeks suhe Eestiga. Eestlasi Soomes tasub toetada – et lapsed saaksid eestikeelse hariduse, vanemad tööturul vajalikku tuge ning eesti kogukond omavahel koos käidud – et oleks suurem tõenäosus, et side Eestiga jääb elavaks.
