Eesti Vabariigi 85. aastapäeva aktusel rõhutas peakõneleja Lauri Vahtre riigi ja ühiskonna erinevusi. Kui Eesti Vabariik on olemas ja funktsioneerib küllaltki edukalt või isegi väga edukalt, siis ühiskonna ehitamine on pidev ja jätkuv protsess ning pole veel kaugeltki lõpule viidud. Samas teame, et iga riik on just nii tugev kui tugev on tema ühiskond. Ühiskonna liikmete tegevus, kohusetunne ja huvi oma riigi käekäigu vastu kujundavad kogu riigi näo. Teisalt on Eesti Vabariik oma kodanike jaoks kui avatud tegutsemise võimalus.

Just selline võimalus avanes Toronto eestlastele läinud nädalal kahe suure sündmuse — Eesti Riigikogu valimistel osalemise ja EV 85. aastapäeva tähistamise raames.

Eesti Vabariigi aastapäev on traditsiooniline ja väärikas sündmus, aga sama tähtsad on ka valimised, sest oma kodanikukohust täites toetab iga eestlane Eesti demokraatlikku omariiklust. Olgu siinkohal meenutatud, et meie riigi taasiseseisvumine sündis just mitmete valimiste tulemusena (Eesti Kongress jt.) ning tipnes põhiseaduse rahvahääletuse ja esimese sõjajärgse riigikogu valimisega 1992. aastal.

Siinse eestlaskonna kiituseks olgu öeldud, et käesolevatel valimistel osalemise võimalust kasutati usinalt ja seda võeti tõsiselt: kaaluti ja uuriti erinevate poliitikute seisukohti ning erakondade platvorme. Mõnel kõnekoosolekul peeti isegi sõnasõdu maha. Jah, lihtne see kõik pole, sest väike Eesti pakub kireva plejaadi erinevaid poliitikuid ja erakondi. Täna ei tea me veel, kas ja kuivõrd mõjutas meie siinne hääletus valimistulemusi.

Teisalt ei tahaks hukka mõista neidki rahvuskaaslasi, kes kodanikena oma valimisõigust ei kasutanud, sest nende meelest teavad kodueestlased ise paremini, keda valida ja milliseid erakondi eelistada. Eks meie arusaamad siin kaugel ole ju põhiliselt kujundatud meedia ja isiklike kontaktide põhjal ega pruugi seetõttu päris täpselt tegelikkusele vastata. Pealegi, nagu ütles ka hr. Vahtre oma kõnes, otsustatakse Eesti asjad ikka Eestis. See on ka loomulik ja peabki nii olema.

Ehkki nüüd pole valimised enam nii suure tähtsusega nagu 11 aasta eest, mil valiti lausa valguse ja pimeduse vahel, ja praegu on pigem tegemist käidava tee korrigeerimisega, ei saa omariikluse arengu seisukohast alahinnata ka 2003.a. riigikogu valimisi. Pannakse ju nendega paika meie riigi areng järgmisteks aastateks.

Spinoza arvas kunagi, et see, kellel on rohkem jõudu, sellega ka rohkem arvestatakse. Muidugi tahaksime kogu hingest, et meie riigil oleks rohkem jõudu ja autoriteeti, nii et meid maailmas tähele pandaks ja meid arvestataks. Kuidas seda saavutada? Elu näitab, et suurte sihtideni jõutakse põhiliselt kas vägivalla või järjekindlusega. Väikerahva tütarde ja poegadena on meil ainult üks valik — säilitada esiisadelt meile pärandatud vabadust ja omariiklust järjekindlusega, sest vägivald on meile võõras ja vastuvõtmatu.

Märkmed: