Väsitav valimismöll on selleks korraks lõppenud. Poliitilised lahingud, kriitika ja konkurentide porigaloopimine samuti. Tigedust ja räpasust oli vaatlejate arvates käesolevate valimiste eel rohkemgi kui eelmistel kordadel. Presidendi juures sõlmitud rahvusliku kokkuleppe eelmemorandum ei aidanud vaenuvägesid ka eriti lepitada. Valimised kutsusid esile arusaamatusi ja teravuste vahetamist siinseski ühiskonnas, muuhulgas on toimetust süüdistatud ühe konkreetse erakonna toetamises, millega me absoluutselt ei nõustu, sest Eesti Elu veerud olid võrdselt avatud kõigile erakondadele.

Üldiselt kulgesid valimised ettearvatult, kuid pakkusid mõningaid üllatusi ka.

Kõigepealt — Keskerakonna ja Res Publica vaheline rebimine osutus oodatust tasavägisemaks, andes mõlemale lõpuks 28 kohta Riigikogus, ehkki Keskerakond kogus 0,8% hääli rohkem. Ajakirjanikud panid tähele, et Keskerakonna esimees Edgar Savisaar oli valimistulemustes üpris pettunud. Muidugi, sest loodeti ju saada 35 kohta. Kas uustulnukas Res Publica on sama edukas Eesti poliitilisel maastikul ka järgmistel valimistel, sõltub muidugi tema liikmete tegevusest ja toimekusest tulevikus. Küllap võib respublikaaanide edu seletada nii teistes erakondades sügavalt pettunud valijate protestiga kui ka uute tärkavate lootustega.

Nüüd seisab president Rüütel raske dilemma ees ja vajab saalomonlikku tarkust. Võrdselt edukaid erakondi oli kaks, kumbale neist anda siis võimalus valitsuse moodustamiseks? Ka välisajakirjandus peab uue valitsuse kokkuseadmist komplitseerituks; BBC sõnul on Eesti valimistel tekkinud suluseis 28:28. Kõik oleks ju lihtne, kui Keskerakond ja Res Publica tahaksid koalitsiooni luua. Viimase esimees Juhan Parts on aga korduvalt kinnitanud, et igasugune koostöö Keskerakonnaga on välistatud. Parts näeb võimalike koalitsioonipartneritena Reformierakonda, Rahvaliitu, Mõõdukaid ja Isamaaliitu, mis annaks mõjuva enamuse Riigikogus — 73 kohta. Elu näitab aga, et mida rohkem partnereid, seda rabedam on koalitsioon. Killustatud koalitsioon tuleneb omakorda parteide paljususest. Eesti-taolisel väikeriigil piisaks pigem paarist-kolmest tugevast parteist, arvavad vaatlejad üksmeelselt.

Teine üllatus — Eesti Rahvaliit suutis trügida kolmandale kohale, möödudes nii Mõõdukatest kui Isamaaliidust ja kogudes nii mõneski maapiirkonnas kõige rohkem hääli.

Kolmas üllatus — valimisaktiivsus jäi ennustatust tagasihoidlikumaks, küündides vaid 58%-ni. See tuleb muidugi kirjutada rahvaasemike arvukate skandaalide arvele. Paljud valijad on sedavõrd pettunud poliitikutes, et on valimistele käega löönud.

Veel üks üllatus — teist korda Eesti taasiseseisvumisest alates ei tule riigikogus vene fraktsiooni, kuna ükski vene erakond ei suutnud 5%-list valimiskünnist (esimest korda 1992.a.).

Loomulikult võrduksid tänased (esmaspäevased) ennustused mingite koalitsioonide moodustamise kohta kohvipaksu pealt ennustamisega, sest võimalikke stsenaariume on mitmeid. Üks on aga kindel — Eesti poliitilisel areenil niipea igavaks ei lähe!

Märkmed: