Dave Bentoni ja Tanel Padari mullune võit Eurovisiooni lauluvõistlusel Kopenhaagenis andis Eestile tänavu võimaluse tõsiseks ja erakordseks tuleprooviks — Euroopa mainekaima popmuusika ürituse korraldamiseks. Nii sattuski Eesti Eurovisiooni võõrustajana laupäeval maailma pressi fookusesse. Ehkki valmistumine laupäevaseks hiigelürituseks kulges vahepeal üle kivide ja kändude; mitte alati ühtlase ja üksmeelse õhinaga, pole sel enam mingit tähtsust, sest tulemus oli hämmastav. Vaatlejad leidsid, et Eesti tuli oma ülesandega hiilgavalt toime ja jagasid korraldajatele vaid ülivõrdelisi kiidusõnu. Eriti rõhutati, et esmakordselt oli Eurovisiooni korraldamine endise N. Liidu haardest vabanenud riigi kätes. Muidugi — tänapäeval on ju kõik poliitikaga seotud! Ikka ja jälle oli juttu Eesti arengu imest, kuid veelgi enam selle eksootikast. Esinemiste vahele põimitud Eestit tutvustavad videoklipid polnud üksnes turistidele mõeldud, vaid andsid Eestist toreda pildi, mõned isegi läbi eneseiroonia- ja huumoriprisma. Igal juhul olid need vahepalad nauditavad ja värskendavad; mitmed neist sedavõrd vaimukad, et jätsid järgnenud laulugi oma varju.

Põnevalt kokku seatud telepildi vahendusel nägi maailm eesrindlikku ja arenemisvõimelist väikeriiki. Kahtlemata mõjus see ka Eestit esindanud rootslanna Sahlene’i esitatud laulu jõudmisele suurepärasele kolmandale kohale. Kohapunkte ei jaganud ju mitte pressiesindajad või asjatundjad, vaid televaatajad, kelle arvu hinnati 300 miljonile!

Meeldiva üllatusena avanes Rogers’i kaabeltelevisiooni teenuseid kasutavatel torontolastel võimalus jälgida täispikka ülekannet Tallinnast, uuest ja moodsast 10.000-kohalisest Saku Suurhallist. Ei usu, et kunagi oleks Kanada televisioonis nähtud lehvimas nii palju sini-must valgeid kui laupäeva õhtul. (Mõnikord oleks tahtnud küll paluda vahetpidamatult prantsuse keeles juttu vestvaid kommentaatoreid vaikida).

Omaette boonuseks oli see, et ülekanne toimus ilma reklaamipausideta. Eesti televaatajail jäi just sel põhjusel nägemata erakordne etteaste — saatejuhtide Annely Peebo ja Marko Matvere fantastiline duett, R. Valgre igihaljas „Muinaslugu muusikas”.

Paljude jaoks oli probleemiks, et Eestit esindas rootsi lauljatar Sahlene ning et laul ise kõlas inglise keeles. Pole parata — Eurovisioonil näivad olevat oma reeglid, mida eirates pole kõrget kohta võimalik saavutada.

Rootslaste südamed heldisid oma lauljatari esinemist kuulates sedavõrd, et nad andsid Eestile maksimaalsed 12 punkti. Aga subjektiivsust võis täheldada ju teistegi tähtede esinemise hindamisel.

Eesti näitas 27. Eurovisiooni lauluvõistluse korraldusega maailmale, et ta on usaldusväärne ja võrdväärne partner. Kindlasti on õigus Eesti Päevalehe peatoimetajal Priit Hõbemäel, kes kinnitab, et Eesti on üle saanud teatud tardumusest ja alaväärsuskompleksist. Inimestel on tekkinud uus enesekindlus, neil on huvitavaid, puht-eestilikke ideid, mida nad eht-euroopalikult ellu viivad.

Just seda tõestas Eesti tähelennuline edu Eurovisioonil.

Märkmed: