Eestlased on viimasel ajal laias maailmas palju tunnustust võitnud. Siinkohal vaid kaks kinnitust sellele lähiaegadelt: kahekordsele ekspeaministrile Mart Laarile Milton Friedmani nimelise vabaduse auhinna andmine — tunnustusena Eesti kiirele majanduslikule arengule ja Mart Laari majanduspoliitikale; ja Eesti alalise esindaja ÜRO juures Tiina Intelmanni valimine ÜRO juhtivale kohale — peaassamblee komitee juhiks. Lisaks neile on veel palju teisigi eestlasi, kes on teinud tublit tööd rahvusvahelistes mastaapides ja kelle saavutused on märkimisväärsed maailma silmis, olgu nendeks siis diplomaadid, majandusinimesed, teadlased vmt.
Et jõuda oma karjääri tippu või saada väljateenitud tunnustust, tuleb teha aastaid või isegi aastakümneid kestnud tööd. Kui kõrgele astmele keegi karjääriredelil jõuab, oleneb ka sellest, kui motiveeritud ollakse juba noores eas ja kui suured sihid on seatud. Eestlased on teatavasti tubli ja suure õppimisvõimega rahvas, kel hea haridus au sees.
Ajakirjanduses oli äsja juttu Eesti Ekspressi küsitlusest viimase aasta koolinoorte seas, kus vaadeldi nende edasiõppimise plaane ja ka palgasoovi. Ilmnes, et eriti populaarsed on praegu õpetaja amet ning majanduse, juura ja infotehnoloogia erialad. Palgaks sooviti keskmiselt saada kuus kätte 10.000 Eesti krooni, mis Eesti umbes 6300-kroonise keskmise palga kõrval näitab noorte ambitsioonikust ja head enesehinnagut, mis on teatavasti omadused, et edasi jõuda. Õpetajatöö populaarsus paneb mõnevõrra üllatuma, mis näitab jällegi missioonitunnet: koolides on olnud puudus just noortest õpetajatest, sest ülikoolilõpetanute jaoks pole see töö olnud enamasti just esimene valik.
Ka riigi uue eelarvestrateegia prioriteet on haritud rahvas, millele riik panuse teeb. Ja nagu teame, on tänapäeva eesti noortel hea tahtmise korral suurepärased võimalused veeta mõni ülikooliaasta või täiendada end teiste riikide kõrgkoolides, mis avab jällegi uued uksed.
Nagu siinsed eestlased teavad, ollakse Kodu-Eestis infotehnoloogia vallas väga kõvad tegijad. Õpetajate Leht kirjutas hiljuti eelmisel aastal Euroopa Komisjoni toel läbi viidud rahvusvahelisest (üheksas Euroopa riigis ja Kanadas) uuringust, mille eesmärgiks oli saada ülevaadet noorte internetikasutusest ja sellega seotud võimalikest riskidest. Leiti, et internetis veedetakse aega väga palju, ning et Eesti lapsed kasutavad seda rohkem kui teiste riikide koolinoored — koduses püsiühenduses on Eesti esikohal. Põhilised tegevused internetis olid sõpradega suhtlemine ja meelelahutus. Nii et riskide kõrval, mida suur internetis surfamine kaasa toob — vähene huvi raamatute, spordi jm. vastu — omab internet tänapäevaseid ammendamatuid allikaid õppimisel ja eneseharimisel, andes teadmiste kõrval ka konkurentsivõimet edukuseks hilisemas elus.
Juhtkiri: Eestlaste edukusest maailmas
Arvamus
TRENDING
