Eelmine nädal tõi enesega kaasa mõningaid sündmusi riigi pealinnas Ottawas, mõjutades seega ka lähituleviku poliitilist maastikku. Teisipäeval teatas peaminister Jean Chretien, et kabinetiministrid on vabad alustama oma isiklikku juhikampaaniat tulevase peaministri valimisteks, mis toimuvad järgmise aasta novembris — teatavasti on Chretien otsustanud siirduda pensionile oma käesoleva mandaadi lõppedes veebruaris 2004.

Seega võivad võimalikeks kandidaatideks peetud ministrid John Manley, Sheila Copps ja Allan Rock oma ametlikku kampaaniat alustada, milleks neil varem luba ei olnud vastupidiselt endisele finantsministrile Paul Martinile, kes ministriametist mõni aeg tagasi lahkus ja on juba kampaaniat tegemas.

Peaministri teade tõi otsekohe kriitikat opositsioonipoliitikute poolt, kelle arvates ei peaks ministrid siiski oma põhitöö kõrvalt kampaaniale keskenduma, kuna nii üks kui teine on täit pühendumist nõudvad tegevused — Kanada Alliansi juht Stephen Harper avaldas arvamust, et ministrid peaksid ehk kampaaniat tehes hoopis ministriametist puhkust võtma ja laskma seda tööd teha teistel, kellel on selleks täielik aeg. Chretien aga kinnitas, et on isegi põhitöö kõrvalt kampaaniat teinud ja sellega toime tulnud ning seda peavad suutma ka ministrid, milline amet on siiski esimeseks prioriteediks; ja kui see hakkab kampaania arvel kannatama, siis ta vahetab nad välja.

Võimalikud peaministrikandidaadid peavad kampaaniat tehes ka täpselt jälgima eetilisi juhiseid, näiteks mis puudutab kampaaniat toetavate annetuste avalikustamist.

Sõna ‘eetika’ on Ottawas üldse viimasel ajal teravdatud tähelepanu all ning sellega seotud skandaalid on puudutanud mitmeid kõrgeid riigitöötajaid. Eelmisel nädalal astus ametist tagasi riigi peaprokurör Lawrence MacAulay, kelle ümber on juba nädalaid keerelnud kriitika väidetava osalemise suhtes lobby-töös Prince Edward Island’il asuva kolledzhi rahastamise osas, mida juhib tema vend. Peaminister sõnas, et kui MacAulay poleks tagasi astunud, oleks tema igal juhul teda kaitsnud, kiites tema tublit tööd kabinetis. Samal päeval vannutati ametisse uus peaprokurör, kelleks on samuti P.E.I.-lt pärit Wayne Easter.

MacAulay kaitseks astusid välja ka tema kodusaare inimesed, kinnitades, et ta ei teinud midagi valesti, ka P.E.I. peaminister Pat Pinns on öelnud, et sooviks teada rohkem fakte, mis puudutavad peaprukuröri ametist lahkumist. Ilmselt on piir eetikaküsimustes sageli väga õhuke — ühtedele võib tunduda asi igati korras, kuid teistele jälle lubamatu, sõltudes ka hinnangu andja isiklikest tõekspidamistest ning üsna raske on vist selles osas standardeid paika panna.

Võib-olla edaspidi saab see olema ühesem: eelmisel nädalal tutvustaski valitsus uut eetikanorme puudutavat seaduseelnõud, mida on lubatud juba üheksa aastat. See on n-ö käitusmiskoodeksiks, mis sätestab kindlad reeglid parlamendiliikmete jaoks, puudutades nii nende majanduslikku olukorda, sissetulekuallikaid jmt. ning iseseisva eetikanõuniku ametisse määramist, kes vajaduse korral uurib ministrite ja parlamendiliikmete eetilist käitumist ning esitab raporti parlamendile.

Märkmed: