Kodu on elav organism. Selle eest hoolitsedes hoiame kindla koha, kus on hea elada. Sealt ka heaolu mõiste. Seda on inimkond juba kaua teadnud. Külana suudame kodu tervena hoida, sest hea on omade hulgas elada ja selline suhtumine tagab vastastikust arusaamist ning koostööd. Linnastus, rääkimata tänapäeva suurlinnast, seda naljalt ei saavuta.
Suvine aeg, mõrusid mõtteid pole tervislik mõlgutada. Ent kuidas hästi tunda, kui avaldatakse aina murettekitavaid raporteid? Näiteks Eesti Statistikaamet andis vahetult enne rahvast ühendavat laulu- ja tantsupidu kainestavat teada. Viimased andmed, 2007. aastast, seega juba enne majandussurutise mõju, näitavad, et suhtelises vaesuses elab viiendik eestimaalasi. Meil on miskipärast vajadus sissetuleku järgi elu kvaliteeti vaagida. Eesti elanikkonnal püsis sissetuleku jaotus sarnaselt eelnenud aastatele. Üldistavalt, nagu juba teame, oli Põhja-Eestis kõige rohkem rikkaid, linnades oli vaeste ja rikaste proportsioon võrdsem, ning maal olid vaesemad inimesed enamuses.
4. juulil anti seedimiseks Happy Planet Index. Briti majandusteadlaste New Economic Forum’il on see juba teine reastus, mis määrab rahulolu elukoha järgi, ühesõnaga kus riigis on õnnelikum kodu. Määravateks teguriteks on keskmine oodatav eluiga, rahulolek eluga ning ökoloogiline jalajälg. Eestlased on NEFi järgi väga õnnetu rahvas – 143-st indeksi riigist asus Eesti 131. kohal. Vaid 12 Aafrika riiki olid „õnnetumad“.
Eesti suurimaks miinuseks on endise maarahva linnastumise tagajärg, st tohutu ökoloogiline jalajälg, mida tekitavad näiteks autode heitgaasid, põlevkivi kasutamine jõujaamades ja Vebleni kuulus conspicuous consumption ehk silmnähtav tarbimine eputamise huvides. Maakeeli priiskamine.
Ning siis teatas äsja Forbes, et Eesti on majanduskriisist enimmõjutatud riikidest kolmandal kohal. Mõjukas majandusväljaanne võttis arvesse riikide sisemajanduse kogutoodangu, ostujõu pariteedi ning inflatsiooni. Kuigi Eesti Panga viimaste arvude järgi on Eestisse hoopis deflatsioon jõudnud. Muide, alles aprillis tõstis Forbes Eestit esile kui riiki, kus elukvaliteeditase on märgatavalt tõusmas.
Teadagi on masu taga soov laiutada nagu ameeriklane. See tähendab, paremini kui naabrimees. Ahnus viis ameeriklase võlgadesse, upakile pärast saja aasta pikkust prassimist. Õnneliku planeedi indeksi koostajad leidsid, et rahulolu ei määra rahakott, vaid kodu, kus on hea elada.
Jätkusuutlik elu ei tekita kliimamuutust, probleemi, mida Itaalias G-8 riigijuhid arutasid, aga vaevalt et lahendavad. Ka majanduses ei leita üksmeelt. Kõik tahavad pööratu kasvu juurde tagasi.
Eesti peamised mured täna on samad – ökoloogiline jalajälg ja finantskriis. Lahenduse esimene samm on aga lihtne – elaksime jõudu mööda, ehk nakatame naabreidki.
Juhtkiri: Elu jõudu mööda
Arvamus
TRENDING
