Liberaalide uus juht Michael Ignatieff on võib-olla tõesti konservatiivide kirstunael, aga ta on ka nende edasise võimulpüsimise kaalukeel.
Paar kuud tagasi moodustatud opositsiooniline koalitsioon (uusdemokraadid (NDP), liberaalid ja Bloc Québécois (BC)), mis lubas konservatiivid peatselt võimult pühkida, lagunes nende mitmete ebaõnnestunud sammude tõttu, peamiselt aga tänu kindralkuberner Michaëlle Jane’i sekkumisele, kes saatis parlamendi laiali. Järgnes liberaalide eelmise juhi Stéphane Dioni tagasiastumine. Nende uus juht pole teinud saladust oma põlglikust suhtumisest ülalmainitud kiiruga kokkuklopsitud koalitsiooni ning on hoidnud märgatavat distantsi ka Dioniga.
Kui NDP ja PC teatasid teisipäeval pärast eelarve esitamist, et nende parteid selle poolt ei hääleta, jäid konservatiivid ootusrikkalt vaatama Ignatieffi poole. Viimane võttis nõupidamisteks ja järelemõtlemiseks 20 tundi. Astunud kolmapäeval mikrofonide ette, iseloomustas ta esmalt konservatiive üsna hävitavate sõnadega, kuid teatas seejärel, et tema partei on valmis esitatud eelarve poolt teatud tingimustel hääletama. Ignatieff täpsustas, et liberaalid panevad konservatiivid koos oma eelarvega proovile, nõudes, et parlamenti informeeritaks kolmel korral eelarve rakendamise käigust ja selle mõjust riigi majandusele. Konservatiivid nõustusid otsemaid. Sellega anti siis surmahoop novembris loodud koalitsioonile ja sündis uus – liberaalide-konservatiivide habras liit, mille muidugi kergeimgi tuulehoog võib ümber lükata. Aga siiski – koalitsioon on surnud, elagu koalitsioon! 29. jaanuari ajalehes The Globe and Mail nimetatakse uut poliitilist kooslust poliitilise küpsuse ilminguks.
Liberaalid nõuavad ka, et raporti esitamise järel tuleb anda võimalus usaldushääletuse läbiviimiseks parlamendis, millele võiksid teoreetiliselt järgneda uued valimised. Kas aga liberaalid on ise selleks valmis? Vaevalt küll, sest nad pole ju veel toibunud eelmiste valimiste hävitavast kaotusest ja vaevlevad ka rahapuuduses.
Praegu on siis üürike hingetõmbeaeg, kus konservatiivide valitsus jääb võimule ja liberaalid saavad oma kõikumalöönud mainet uue juhi eestvedamisel taastada.
Poliitilise draama järjekordne vaatus Ottawas vallandas kommentaaride ja arvamuste tulva. CBC foorumilehel süüdistab Jim Young Igantieffit arrogantsuses ja küsib, kes andis talle õiguse kõnelda kõigi kanadalaste, konkreetselt ka tema nimel? Will Reid soovitab aga „Iggyl“ anda valitsusele võimalikult kiiresti hävitav löök. Victoria Smith leiab, et poliitikutele ei tasu loota, omandada tuleks hoopis hea haridus, mis tagab töö ja sissetuleku.
Küllap vaatab peaminister Stephen Harper praegu kadedusega lõuna poole, kus USA presidendil Barack Obamal õnnestus 28. jaanuaril mängleva kergusega Esindajatekojas läbi suruda $819 miljardi suurune majanduse stimuleerimise abipakett. Ehkki spiiker Nancy Pelosi tunnistas, et riigilaeva on keeruline ümber pöörata, saadi sellega hakkama. Kuidas läheb Kanadas pärast hingetõmbeaega?
Juhtkiri: Hingetõmbeaeg
Arvamus
TRENDING
