On väljaspool kahtlust, et Eesti on maailmas üks edukamaid näiteid majanduse ümberkorraldamisel viimase 13 aasta jooksul. Kuid Eestile on toonud edu ja rahvusvahelist kuulsust ka muusikud, kunstnikud, sportlased, teadlased, laulupeod, ilus loodus ja Tallinna vanalinn. Mainekas väljaanne Newsweek kiitis äsja eestlasi, tõstes esile nende kõrget tööeetikat ja -tahet.
Riigi edukust, nagu kõike muudki, võib muidugi hinnata erinevate kriteeriumide põhjal ja eriti võrreldes teiste riikidega. Aga kui edukus on tõesti objektiivselt mõõdetav, siis peaksid selle aluseks olema kaljukindlad faktid. Thomas Merton kirjutab raamatus „The Seven Story Mountain“, et edu hindamisel võidakse ka viltu minna, kui võetakse aluseks mitte faktid, vaid lihtsalt inimeste positiivsed arvamused, kiidulaulud ja aplausid. Tõesti — neid kõiki on Eestile rohkesti jagatud.
Ent meie riigi eduloos on ka palju fakte, mis kinnitavad vastuvaidlematut edasiminekut. Seda nägid oma silmaga need meie lugejad, kes äsja kodumaal viibisid. Kuulake nende reisimuljeid; mõned ei tahtnud sealt tagasi tullagi. See peaks ka kõige skeptilisemalt häälestatud rahvuskaaslast sundima meelt muutma.
Aga ikkagi — kus on faktid? Vaid mõned neist. Eesti on äsjase ÜRO inimarengu aruandes 177 riigi hulgas 36. kohal, olles tõusnud aastaga viie koha võrra. Eurostati andmeil on Eesti Euroopa Liidus esikohal jaekaubanduse kasvult (20,9%, ELi keskmine vaid 2%). Kuigi statistilised andmed näitavad elanikkonna jätkuvat vähenemist, mõjub julgustavalt teade, et 2003.a. I poolaastaga võrreldes on sündide arv tänavu kasvanud ligi 500 võrra. Ei maksa ka meeleheitesse langeda ülemäärase alkoholi tarbimise pärast, sest hiljutise uurimuse kohaselt annavad sellesse oma tõhusa panuse põhjanaabrid soomlased ja teised turistid. Eesti majanduskliima on soodne, investeerijad tunnevad end seal suurepäraselt.
Edward Shielsi sõnul on edukalt toimiva riigi tähtsamad komponendid hea turumajandus, demokraatia, võistlevate poliitiliste erakondade olemasolu, erapooletu kohtusüsteem ning sõltumatu ajakirjandus. See kõik on tänases Eestis olemas.
Käesoleva kirjutise mõte pole luua illusioone, justkui oleks Eestis kõik ideaalne. Iga riigi arengus on tagasilööke, ebaõnnestumisi ja valearvestusi.
Viimasel ajal on eesti kirjutavas pressis olnud palju juttu teravalt polariseerunud ühiskonnast — vaestest ja rikastest ning sellega seoses ka vasak- ja parempoolsusest. Ühtset ühiskonda pole Eestis siiani kahjuks suudetud kujundada. On mitmeid teisigi muresid ja valupunkte. Kõik ei ole kaugeltki rahul, aga millises riigis on kogu elanikkond alati rahul?
20. augustil tähistame Eesti iseseisvuse taastamise 13. aastapäeva. Meie riik on selle aja jooksul olnud üle ootuste edukas. Sportlikke termineid kasutades on Eesti taas jõudmas vahefinishisse, kust tuleb aga sama tempoga edasi rühkida. Selleks on loonud eriti soodsa lähtealuse ühinemine Euroopa Liidu ja NATOga ja soodne geograafiline asend.
Euroopa Komisjoni esimees Romano Prodi iseloomustas kunagi Eestit „väikese, vilka kalana“. Küllap just see on olnud meie riigi rahvusvahelise edu saladus — kasutada kõiki võimalusi nobedalt ja nupukalt seal, kus teised alles aru peavad.
Juhtkiri: Hinnates Eesti edukust
Arvamus
TRENDING
