Kodumaal on taasiseseisvumise aastapäeva märkides esile toodud riigi suuremaid saavutusi. Kuid on ka tõsiseid probleeme, milledest ei saa sugugi vaikides mööda minna. Nendest olulisem on ehk HIV ja AIDSi progresseeruva leviku peatamine ning profülaktilise programmi loomine.
Kuna tulemuslikku ravi HI-viiruse inimese organismist hävitamiseks pole siiani leitud, siis omandatud immuunpuuduse sündroom ehk AIDSi nimeline haigus, mis võib järgneda HIV nakkusele, võib olla meie rahva tulevikule saatuslik.
Olukord on juba epidemioloogiline. Ei saa mööda minna statistikast: Eesti on HI-viiruse kõige kiirema leviku näitaja poolest juba mitmendat aastat Euroopas kindlalt juhtpositsioonil. Sotsiaalministeeriumi andmetel ilmestab olukorra tõsidust Eestis fakt, et uute HIV juhtude arv 1 miljoni elaniku kohta aastas ületab enamiku Euroopa Liidu riikide omi kümneid kordi ning Venemaad ja Ukrainat 2—3-kordselt.
Mäletatavasti ennustas
Newsweek 1986. aastal, et 1991. aastaks võib HIV levida kuni 10 miljoni ameeriklaseni. Teame nüüd, et see hirmuennustus ei läinud täide, kõver küünis 1,5 miljonini, ja on vaibumas. 1981. a. saadik, kui HIV avalikkuse ette jõudis, on AIDS muteerunud USA keskklassi tõvest, mis peamiselt mõjutas homoseksuaale vaeste maade — seda eriti Aafrika — heteroseksuaalsete haiguseks. Tänu õpetusprogrammidele ja anti-retroviraalsetele ravimitele on USAs viirust suudetud pidurdada.
Ja siis on Eesti. Teatavasti on suurimaks Eesti riskirühmaks noored, veeni süstivad narkomaanid ja nende seksuaalpartnerid. Homo- ja biseksuaalsed ning seksuaalse riskikäitumisega mehed (nn üleaisakargajad) on samuti levikus süüdi, rääkimata prostituutidest. Maailma Terviseorganisatsiooni WHO raporti järgi peab Eesti riik senisest komplekssemalt tegelema narkomaania tõkestamisega ja AIDSI ennetava selgitustööga.
Eesmärke on riigil mitu. Nii noorte heterode, homoseksuaalsete meeste kui ka sekstöötajate teadlikkuse tõstmise kõrval tuleb ka ennetustööd teha vanglates, kinnipeetute hulgas.
Sotsiaalministeerium saatis möödunud reedel kooskõlastusringile HIV ja AIDSi riikliku strateegia eelnõu (vt
www.sm.ee -Rahva tervis - HIV ja AIDS), mille üldeesmärgiks on saavutada uute nakkusjuhtude arvu vähenemine. Sotsiaalminister Jaak Aab toonitab aga, et HIV ja AIDS pole vaid ühe ministeeriumi mure — selle profülaktika nimel peavad koostööd tegema nii koolid kui omavalitsused, erinevad ministeeriumid.
Mitmeti hämmastab, et tänapäeva infomaailmas pole sõnum pärale jõudnud. Sest epideemia on väljumas riskigruppidest ja levib üha sagedamini noorte seas seksuaalsel teel. Selletõttu on riiklik strateegia eriti noortele suunatud.
Probleemi lahendamine eeldab tõepoolest erinevate jõudude ühendamist. HIV levikut tuleb ilmtingimata ennetada ja vähendada eesti soo püsivuse nimel.
