„Tõde on see, mida igaüks vastavalt oma eeldustele tingimusteta õigeks peab,“ on öelnud India suur filosoof Mahatma Gandhi. Nähtavasti lähtus sellest postulaadist Vene suursaadik Euroopa Liidu (EL) juures Vladimir Tshizhov, kes püüdis esmaspäeval Brüsselis selgeks teha, et Vene demokraatia erineb tavapärasest, ja et sellega tuleb ülejäänud maailmal leppida.

Täna, 20. oktoobril algas Soomes, Lahtis mitteametlik ELi-Venemaa tippkohtumine, kus püütakse formuleerida euroliidu uue Vene-poliitika alused. Viimased 10 aastat suhteid reguleerinud EL-i-Vene partnerlus- ja koostöölepe kaotab kehtivuse 2007. a. Tegemist pole aga formaalse lepingu uuendamise või kohendamisega. Nagu Ahto Lobjakas 16. okt. Eesti Päevalehes kirjutab, „pakutakse täiemõõdulist paradigmamuutust EL-i ja Venemaa suhetes, kus senine rõhk „ühistel väärtustel asenduks huvide kaine kalkulatsiooniga“.

16. okt. Süddeutsche Zeitung nendib, et kui seni on EL üritanud Venemaad muuta, siis edaspidi tuleb Moskvale läheneda „läbipõimumise” teel. Kas see tähendab, et uuest partnerlusleppest eemaldatakse kõik, mis võiks Venemaad ärritada ja püütakse seda mugandada tema soovide kohaselt? Selline strateegia pole mitte kõikidele ELi riikidele meelepärane; kindlasti ei vastaks see Eesti huvidele.

Vaatlejatele jääb ka arusaamatuks, miks kutsuti Vene president Vladimir Putin Lahtisse, ta osaleb ju nagunii Helsingis toimuval novembrikuisel ELi-Vene ametlikul tippkohtumisel. 17. okt Financial Times nimetab Putini kutsumist sellenädalasele ELi tippkohtumisele lausa „diplomaatiliseks prohmakaks“.

Siiski kavatseb EL kohtumisel tõstatada küsimusi Venemaa energiaettevõtmiste osas ja pärida tõenäoliselt aru ka ajakirjanik Anna Politkovskaja mõrva kohta.

Samas on Moskva juba usinalt ära kasutamas silmapiiril terendavat uut „kaine kalkulatsiooni“ poliitikat. Nii süüdistas Tshizhov taas Eestit ja Lätit vene vähemuse halvas kohtlemises ning Eestit veel ka Saksa sõjaväes võidelnutele ausammaste püstitamises. Ta väitis koguni, et Eesti on muutumas „SS-i kuulsuste galeriiks“. Tshizhov ütles, et Vene president ei kavatse Venemaa kohta käivat kriitikat alandlikult taluda ega kuulata loenguid inimõiguste asjus, kui venelasi koheldakse Eestis ja Lätis mittekodanikena. Sarjata sai ka EL, kes polevat olukorra parandamiseks midagi ette võtnud.

Tshizhov leidis veel, et Lääne demokraatia mudel ei vasta kreeka klassikalisele demokraatia kontseptsioonile ning kritiseeris püüdeid „transportida demokraatlikke väärtusi automaatselt ühest riigist teise“.

Peatselt selgub siis, milliseid mööndusi EL Venemaale teeb. Peaasi, et ühiste huvide kaine kalkulatsiooni nimel ei hüljataks traditsioonilisi demokraatlikke põhimõtteid. Venemaal on sellekohaseid ilminguid juba küllaga. See näib olevat Moskva oma tõde, mida seal õigeks peetakse.

Märkmed: