Toomas Hendrik Ilves tõi meie igapäevasesse kõnepruuki mõiste tiigrihüpe. Ta leidis, et Eesti tulevik on mõeldamatu infotehnoloogia arenguta, ja tõesti, tänane Eesti on tänu oma kogemustele infoühiskonna arendamisel üks majandusmaailma esinumbreid.
Originaalne tiigrihüpe toimus Aasias, kus Singapuri ja Hongkongi tohutut majanduslikku kasvu kirjeldati kohaliku kaslase nime abil. Eesti majanduskasv poleks olnud võimalik e-revolutsioonita, ning on huvitav nüüd täheldada, et praegune presidendikandidaat on oma perekonnanime laenanud uuele terminile. Nimelt on Economist'i Ida-Euroopa korrespondent Edward Lucas valinud endiste okupeeritud riikide majanduste kirjeldamiseks ilvese. Mitte enam vana Euroopa ega uue Euroopa — isegi mitte EU-8, tähtede-arvude kombinatsioon, millega tähistatakse kaheksat 2004. a. Euroopa Liitu astunud riiki —, vaid ilvestemajandus (lynx economies) sobivat nende riikide majanduslikku kasvu ja konkurentsivõimet kirjeldama. Seejuures ei rõhutata mitte niivõrd ilveste metsikust, vaid pigem neile omast agressiivsust.
Lucas küsib, kas noored ilvesed suudavad mitte ainult julgelt edasi hüpata, vaid ka tempot hoida, vanale Euroopale järele jõuda; Aasia tiigritega sammu pidada? Vastuse annab talle hiljuti valminud uurimus Austriast. Viinis asuv Vienna Institute for Comparative Economic Studies avaldas koostöös Bank Austria Creditanstalt'iga äsja raporti, mis vaatleb EU-8 majanduslikke saavutusi Euroopa Liitu astumisest saadik. Raporti kohaselt on uued euroriigid palju paremas olukorras maailmaturul konkureerima kui vanad. Tähelepanu juhitakse just Eestile ja Lätile, kus saavutati 2005. aastal 10% kasvu sisemajanduslikus kogutoodangus.
Muuhulgas mõõdab raport konkurentsivõimet eksportturul, majanduse struktuuripoliitikat ning tasakaalustatust (ilveste võimeid teenindussektoris tuuakse ette; paraku mitte põllumajanduses ega tootmisalal) ja ettevõtluse keskkonnasõbralikkust — bürokraatiast infrastruktuurini.
Ilves-riikide eksport arenenud riikidesse on ees kõikidest teistest Aasia tiiger-riikidest peale Hiina. Seda saab seletada otseste välisinvesteeringutega EU-8'sse. Ning vastandina valdavale osale Hiina toodangust on ilveste kesk- ja kõrgtehnoloogia eksportkauba kvaliteet kas tõusmas või on juba märkimisväärselt hea.
Kuid on ka soovitusi. Raport leiab, et üldiselt annab Ida-ja Kesk-Euroopas tunda avalike institutsioonide kvaliteedi nõrkus. EU-8 peaks võistlema siin mitte stagneerunund vana-Euroopaga, vaid võtma eeskuju oma dünaamilistelt tiiger-konkurentidelt Aasiast. Suuremaks mureks on aga kohalik uuringu- ja arendustegevus. Välisinvesteering tähendab tavaliselt seda, et investorid toovad kohale oma ajutrusti.
Et Eesti ja teiste EU-8 riikide majandust kirjeldatakse Economist'is tema nimega, saab olla Ilvesele vist ainult heaendeline.
Juhtkiri: Ilvesehüpe (1)
Viimased kommentaarid
Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
Samal ajal aga tekkib küsimus miks ühes
e-riigis minister ei kuule ranniku õli reostusest ennem kui peaminister talle
mingi küsimuse esitab??
e-riigis minister ei kuule ranniku õli reostusest ennem kui peaminister talle
mingi küsimuse esitab??
Arvamus
TRENDING
