Kõrgenenud sündivus, pikenenud eluiga, hea haridustase, aga samas madal elukvaliteet ja kehv tervis — need on mõned märksõnad sel esmaspäeval avaldatud Eesti Inimarengu Aruandest, milles vaadeldi Eesti inimeste ja ühiskonna elukvaliteeti 2008. aastal.

Alati on suur rõõm keskenduda positiivsele — seda enam, et eestlaste enesehinnang on viimaste aastate majandustõusu ja üleüldise paranenud heaolu tingimustes kõvasti kõrgenenud. Tõusid ju mitmeid aastaid järjest inimeste palgad ja paljud said enesele võimaldada elustiili, millest aastakümneid unistadagi ei osanud. Eesti inimene sai tunda end tasemel, nagu oldi harjunud elama heaoluühiskondades, pikaaegselt jõuka majandusega riikides. Järsku aga sai paljude jaoks ilus aeg otsa. Tänase päeva reaalsus on majanduslangus ning koondamised, vähenenud sissetulekud, raskused toimetulekul ja seda kõike saatev stress. Mõnes mõttes on tegemist justkui kõrgelt kukkumisega, mis on seda valusam.

Kuigi eestlaste eluiga on aruande kohaselt kõrgeim kui kunagi varem, on see siiski teiste arenenud riikidega võrreldes madal — Õhtulehe artiklis toob inimarengu aruande tervise ja elukvaliteedi peatüki toimetaja Ain Aaviksoo välja, et eesti mees elab ilma haigusteta keskmiselt 49,4 ja naine 53,7 aastat, kuid Euroopa Liidu keskmine on tervelt 60 aastat, Rootsis ja Maltal ligi 70. Kolm kõige suuremat terviseprobleemi Eestis on südame ja veresoonkonna tõved, vähkkasvajad ja vigastused. Alkoholi pruugitakse Eestis päris palju, alustades sageli juba noorelt; suitsetamise tase on kõrge ning ka üleüldine hool oma tervise eest pole kuigi suur.

Õhtulehe artiklis ütleb ka tuntud doktor Peeter Mardna, et iga inimene peaks juba alates lapsepõlvest ise oma tervist hoidma, kuid kahjuks ei tõotavat tulevik ses suhtes midagi rõõmustavat — interneti kasutamine kasvab, liikumine väheneb ja ebatervislike toiduainete müük suureneb.

Rääkides internetist: aruanne tõi välja, et Eestis kasutab internetti 93% kõigist 6-17-aastastest lastest, olles selle näitaja poolest Euroopa riikide esirinnas. Peamiselt kasutatakse arvutit meelelahutuseks ja suhtlemiseks. Samas tõi uuring välja, et lastevanemate teadlikkuse ja järelevalve osas internetti kasutades on Eesti Euroopas viimaste hulgas, kirjutas Postimees. Nii et Eesti laps on küll väga osav virtuaalmaailmas, andes kindlasti silmad ette oma eakaaslastele mitmetes teistes riikides, kuid kas see ikka asendab klassikalise lapsepõlvega seotud mänge-tegevusi, millest on kasu kehale ja vaimule?

Üheks murettekitavaks asjaoluks on ka see, et vanemaealiste inimeste rahulolu oma eluga on madal, mis on iseloomulik just Eestile.

Nii et ideaalsest pildist ollakse praegu kahjuks kaugel. Ehk on järgmise aastal pilt juba teistsugune?

Märkmed: