Eelmisel nädalal tervet Kanadat vapustanud kohutav sündmus — 10aastase tüdruku Holly jõhker mõrv Torontos — on toonud valupisaraid ja masendust sadade tuhandete laste ja täiskasvanute silmi ja südamesse, andmata hingerahu ega vastust küsimusele, kuidas võis leiduda inimene, kes niisuguseks kuritööks võimeline — sõna 'inimene' tundub isegi nagu kohatu kasutada.
Möödunud nädala esmaspäeva õhtul oma läheduses elava sõbra juurest koduteed alustanud tüdrukuke ei jõudnudki sinna; järgmisel päeval Ontario järvest leitud jäänused kinnitasid, et ta ei saabu sinna enam kunagi. Televisiooniuudistes nähtud pildid vanemate palvetest, nende kodumaja juurde kogunenud leinajatest, mälestuseks lähetatud lilledest ja mänguasjadest vaevalt kedagi külmaks jätta suutsid — ja väsimatud, ülimalt laia haardega politseiotsingud, leidmaks selle jõleda teo sooritanut ja kinnitades, et tema tabamisele ollakse üha lähemal.
See kohutav sündmus tõstatas taas päevakorrale ülitähtsa probleemi, nimelt laste turvalisus ja selle tagamine nii riiklikul tasemel kui koduste poolt. Nii Toronto politseiülem Julian Fantino kui Ontario rahva turvalisuse eest vastutav minister Bob Runciman on tõstatanud taas kiire vajaduse föderaalse seksuaalkurjategijate registri üle. Teadaolevalt elab juba mõrvatud tüdruku kodupiirkonnas paarsada registreeritud kurjategijat, kuid mõrvar ei pruukinud ju olla omakandi inimene, võib-olla hoopis kaugemaltki. Mõrva lahendamisel on tähtis osa Ontario vastaval registril, millega provints alustas kaks aastat tagasi aprillis ja mis on esimene omataoline Kanadas, kuid mis ei aita, kui mõrvar tuli näiteks mujalt provintsist. Vajadusest üleriigilise registri järele on räägitud juba mõnda aega ja selle puudumine sai antud juhtumi valguses eriti suure kriitika osaliseks; vastav seaduseelnõu on esitatud ja nagu ütles riigi peaprokurör, saab see loodetavasti juunikuus seaduse jõu.
Teiseks kerkis küllap igas koolis ja kodus üles küsimus, kuidas oma lapsi senisest tõhusamalt kaitsta, et niisuguse õuduse kordumine ükskõik mil viisil poleks võimalik. Kui tahes hoolikalt oma laste või hoolealuste järele vaadates tekib ikka momente, kus laps täiskasvanu valvsa silma alt hetkekski väljas, ja kui tahes turvalises piirkonnas elatakse, paneb antud juhtum kindlasti enamuse lapsevanemaid mõtlema, mida saaks senisest teisiti teha. Näiteks leiab üks Metro lehe lugeja oma kirjutises, et lapsi võiks varustada kahes suunas töötava raadiosaatjaga, mis katab teatud piirkonda, eelnevalt lapsega kokku leppides, et vajaduse korral edastab ta vanematele selle läbi kutsungi ja vastab alati vanemate teatele. Kas see just 100%-lise turvalisuse tagab, kuid on ometi üheks vahendiks sel teel. Eestis toimuv, kus paljud jõukamad lapsevanemad ostavad oma järeltulijatele kallid mobiiltelefonid, on küll pälvinud mõningat kriitikat ja kahtlusi selle vajaduse üle, kuid kui mängus on turvalisuse küsimused, küllap annaks seda tagades iga vanem oma parima.
Tänase lehe kokkupaneku ajaks polnud veel Holly mõrvarit tabatud, kuid väsimatud politseiuuringud annavad alust arvata, et selgus tuleb õige pea.
Juhtkiri: Jõhker sündmus Torontos tõi taas päevakorda laste turvalisuse küsimused
Arvamus
TRENDING
