Suvine aeg, kes jõuab ning saab, võtab argipäevasest puhkust, lahkub linnast. Kel reisikirge, rahakotti, suunab sihid väljamaale. Hiljutised uurimised näitavad, et põhja-ameeriklased ei puhka suviti enam nagu vanasti — paljud on kas tööhoolikud või isegi kardavad töökoha kaotamist, kui peaks pikemaks ajaks töö juurest puhkama minema. Siiski on turiste suviti ikka arvukalt. Ning seltsis on ikka huvitavam reisida kui üksi.
Nagu hiljuti Toronto Stari veergudelt sai lugeda, on hakatud isegi lemmikloomadega seiklema. Kui juba reisimiseks raha on — siis miks Miisu koju jätta? Stari ajakirjanik kirjeldas, kuidas ta kahe kassiga reisib — ja ei panegi pahaks lisakulu, kuna kiisud on head seltsimehed. On lennuliine, hotelle, kes tulevad sellisele reisijale vastu, enam ei olegi see nii ebatavaline komme.
Isegi loomaarmastajale paistab alul selline reisimine olevat natuke kummaline. Koeral või kassil pole vist eriti suurt sooja ega külma — kas joosta mööda Pariisi või Nuustaku tänavaid. Kuid mõne inimese loomaarmastus on nii suur, et teisiti ei saa.
Lennukiga reisimine vintsutab inimest, eks loomalegi tee see liiga — aga lemmikut koju ei taheta jätta. Autoga reisimine, Winnebago kultuur on Ameerikas taas populaarne, ning kuidagi on loomulik, et neljajalgsele on ka reisukoht olemas. Meenub siinjuures John Steinbecki paeluv reisikiri Teekond Charleyga; koera seltsis oli kirjanikul mõnus autoroolis Ameerikat otsida. Kuid Steinbeck pani seiklused kirja 1962. aastal, ajal, kui lendamine oli kallis lõbu. Nobeli laureraat oleks vist peni kuuti jätnud, kui lendama pidanuks.
Euroopa on teadagi väiksem kui Ameerika, autoga — ja Charleyga — saab hõlpsalt mitmesse riiki reisida. Euroopa Liidu riikides, kus ELi liikmesriigi kodanik saab viisavabalt turisti mängida, pole aga loomadel sama luksus. Stari artikli taustal oli üllatuseks lugeda, et on olemas määrus, mis nõuab Pontult oma passi — ELi piiripunktides peab puudliomanik presenteerima propuskeid. 3. juulil jõustus Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus, mis ühtlustab lemmikloomade sissetoomist ja reisimist ELi riikide territooriumil. Eesti kui vastne ELi liiikmesriik peab selle määrusega arvestama.
Siinjuures on hea teada, et on kehtestatud üleminekuperiood. ELi ühtne lemmikloomapass muutub kohustuslikuks alles alates 1. oktoobrist. Suu- ja sõrataudi, muid haigusi peab ennetama kariloomade liikumisel, aga et Brüsselis otsustas Alaline Loomatervise ja Loomakaitse Komitee, et koduloom ei tohi liikuda passita, on tõesti omapärane uudis.
Juba väljastavad kodumaised loomaarstid lemmikloomapasse — tahaks neid oma silmaga näha. Kas Kanada moodi, tõsise fotoga? Kas Muril peab olema keel suus ja kõrvad lontis? Ning naljatades — kas on tõugusid, mida reisima ei lasta, kahtlase pedigree tõttu? Näiteks afgaani hurt või iiri hundikoer võib olla terrorist, vene barsoi omakorda võib nõuda Kaliningradist passivaba sõitu läbi Leedu Valgevenesse, laika tahab ka vabalt liikuda. Teisest küljest — Schengeni kord kehtigu igale hagijale! Jääb näha, kaua läheb enne, kui laikade õigusterikkumine Moskvas päevakorda kerkib…
Siiski, muiates — Mauhkamiga madalmaadele lennata oleks jubagi pentsik; et tal passi läheks vaja, on kummalisem veel. Eks seal Brüsselis ole hoolikaid bürokraate piisavalt, nii kahe- kui neljajalgseid varmalt kaitsmas võõrtõugude eest.
Juhtkiri: Ka Pontu vajab passi
Arvamus
TRENDING
