Viimastel päevadel läbi viidud kahe eri riigi presidendivalimiste tulemused iseloomustavad ilmekalt, kuhu ollakse demokraatiaga jõutud. Maailm on teadlik USAs toimunust, sellest, kuidas Ameerika on valgunud kahte vastasleeri, kus tsentristlikud põhimõtted ei pääse võimule. Kaks päeva enne seda, kui ameeriklased langetasid oma otsuse, toimus Ukrainas presidendivalimiste esimene voor.

Teoreetiliselt taotleb USA demokraatia ühiskonda kuuluvate rühmituste huvide tasakaalustamist. Seda on väga raske saavutada, kui ühiskonna vaated on polaarseks muutunud, vastandlikuks nagu äärmiselt tasavägine rebimine Valge Maja eest kinnitab. Siiski suudavad kaotajad suurema ühtsuse huvides leppida tulemustega, teades, et homsel päeval annab edasi võidelda. Ukrainas aga puudub ajalooline demokraatlik traditsioon, aastasadu on seal ainult autoritaarset rezhiimi või totalitarismi tuntud.

Ametist lahkuva Leonid Kutshma kohale kandideerivad kaks Viktorit, ning 31. oktoobril ei suutnud kumbki võitja tiitlit haarata. Peaminister Viktor Janukovitsh, Kutshma väljavalitud kandidaat, ka Putini eelistatu, kogus 39,8% häältest, endine peaminister, lääne häälestusega Viktor Jushtshenko kõigest koma kuus protsenti vähem. Valimiste teine voor toimub 21. novembril, kuid pühapäeval toimunu põhjal võib arvata, et kui Kiievis asju jutti ei aeta, siis ei laabu sealsed valimised kaugeltki nii rahulikult kui Bush-Kerry.

Ukrainlastele on esitatud selge valik — kas Jushtshenkoga läände, Euroopasse ja Euroopa Liitu, või Janukovitshiga Venemaa tarandikku.

USA ja Ukraina jagavad ühte hetkeseisu kirjeldust, polaarsust. Ukraina on samuti ennast pooleks jaganud, geopoliitiliselt on Ida-Ukraina pro-Venemaa; Lääne-Ukraina, kus ka tugevamad ajaloolised seosed Euroopaga, soovib maitsta ELi vilju. Jushtshenko platvorm on ehitatud NATO ning ELi kandidatuuri suunas, samas lubades oligarhide võimu vähendada. Tal tuleb aga arvestada sellega, et Ukrainas on arvukas venelaste vähemus, mis soovib olla Kremli kaitse all. Moskva kavad konsolideerida majandusblokki endiseid N. Liidu riike näeks Ukraina presidendina pigem Janukovitshit.

Kaudse sarnasusega 2000.a. USA valimistele oli Ukrainas probleeme valimisnimekirjadega. Euroopa vaatlejad OSCEst, europarlamendist, Euroopa Nõukogust ja NATO assambleest leidsid, et Ukraina valimised ei täitnud demokraatlikke nõudeid. Märgiti suuri õigusrikkumisi nagu riigimeedia kallak Janukovitshi kasuks, riigiorganite vahelesegamine oponentide kampaaniatesse ja valenimedega valijaid. Siiski, loodetakse, et ukrainlased suudavad usaldusväärseid ja vabu valimisi korraldada. Hanne Severinsen, Euroopa Nõukogu delegatsiooni juht Ukraina valimistel, lubas oodata otsustega, vara olevat rääkida sanktsioonidest.


21. novembriks peaks selge olema, et Ukraina valimissedel on mitmeti lakmuspaber riigi ambitsioonide saavutamiseks. ELis on avaldatud lootust, et demokraatia suudab kanda kinnitada Kiievis. Kaheks jagatud riik peab valima oma raja — kas itta või läände. Jääb huvitavaks küsimuseks, keda taasvalitud president Bush tahaks võiduka Viktorina näha — kas sõber Putini soosikut või lääne orientatsiooniga Jushtshenkot. Et Ukraina USA jälgedes kogeb poliitilist kaheks jagunemist on kurioosumiks, mida lääs peaks lähemalt jälgima.

Arvamus

TRENDING