Sõsarlinna vahekord ei tähenda tavalises kontekstis eriti palju. See on pigem sõprussidemete kinnitamine kui midagi muud — mäletatavasti sõlmis Toronto linn Tallinnaga sellise lepingu mõne aasta eest. Vaevalt, et keegi on pannud tähele, et olulist kasu ühele või teisele linnale oleks leping toonud. Ent Soome pealinnas nähakse asja palju praktilisemalt, muidugi peamiselt majanduslikust perspektiivist. Möödunud nädalal vaagiti ajalehe Helsingin Sanomat veergudel samme, mida ühiselt võiks ette võtta.
Positiivseks hiljutiseks näitajaks on, et Euregio, Euroopa mittekasutaotlev organisatsioon, mis vahendab suhtlemist ja koostööd EL-i piirkondade vahel, nimetas Eestisse oma ettevõtte esimese täisajalise mänedzheri, tänu Eesti EL-i liikmeks saamisele. Teadagi on Euroopa Liidu riikidel tähtis omavaheline suhtlemine mitmel tasandil — seda soovitakse hõlpsamaks teha mitte ainult Brüsseli või Strasbourgi soovide kohaselt, vaid ka piirkonniti, linnade vaheliste vahekordade soodustamisega.
Läänemere piirkonnas on mõjuvõimsad Kopenhageni ja Sankt Peterburi piirkonnad. Helsingi Linnavalitsuse esimees Jussi Pajunen lausus intervjuus Helsingin Sanomat'ele, et Tallinna ja Helsingi ühendus võib kujuneda neile väärikaks majanduslikuks konkurendiks. Pajunen pakub soomepoolset kõrgtehnikat, tugevat ettevõtlusefilosoofiat ning ammu paigas olevat tasemel infrastruktuuri. Eestipoolse panusena näeb Pajunen julget pealehakkamist eraettevõtluses, mida ta nimetab energiliseks antreprenöörsuseks. Tuleb alustada võrdselt stardijoonelt, helsinglased peavad unustama aastate jooksul väljakujunenud "suure venna mentaliteedi". Pajunen leiab, et helsinglastel on tallinlastelt palju õppida, esimesed on mugavaks läinud ajal, kui teised on maailmaturule murdmas.
Euregio andmetel on kahes riigis kokku peaaegu 50 ettevõtet, mis Euregio koostöö raames tegutsevad. Sinna kuuluvad Harjumaa ning Suur-Helsingi piirkonna firmad, nii et tegemist on rohkem Ontario kuldse hoburaua piirkonna analoogiaga. Koostööks on alus olemas, märkimisväärne on, et just soomlased tunnevad sellist huvi lähituleviku vastu. Turismiga üksi enam ei lepita, kuigi see on suur osa majanduslikust koostööst.
Kuigi Soome on riiklikult pannud järgmiseks kaheks aastaks piirangud eesti töölistele, kes soovivad Soomes töötada, hoiatab Pajunen, et see ei tohiks viia linnadevahelisele konkurentsile. Pigem tuleks praegu haarata võimalusest kinni, teha kindlaks, et tõkkeid või takistusi ei tõuseks. Jääb näha, kas idee kannab vilja — ehk soomlaste sõsarlinna mõte toobki reaalset kasu mõlemale linnale, mitte nii nagu puhtsümboolne Toronto-Tallinna sõprusleping.