Seega on kandidaate järel vaid kaks, endine rahandusminister Paul Martin ja kultuuripärandi minister Sheila Copps, kes on varemgi koos juhipositsioonile kandideerinud — 1990. aastal. Manley ütles loobumise põhjuseks, et tema jaoks on ilmne, et tal pole novembrikuus toimuvatel juhi valimistel võidu jaoks piisavalt toetust ning oleks vastutustundetu jätkata kampaaniat; ta on pakkunud parteile oma valiku ja partei on selle teinud — Paul Martin on järgmine Liberaalide Partei juht ja Kanada peaminister ning tema arvates selleks suurepärane, toetades teda igati. Kuid ta pidas oma kandideerimist igati saavutuslikuks, kuna sai kõnelda tema jaoks vajalikest küsimustest ja teemadest.
Kuigi Martin'ist on juba pikka aega kõneldud kui kõige tõenäolisemast tulevasest peaministrist, oli Sheila Copps esimeseks ametlikuks juhikandidaadiks — veebruarikuus teatas ta oma kandidatuurist selleks üsna ebatavalises paigas, oma kodulinnas Hamiltonis asuvas Tim Horton'i kohvikus, mille eesmärk oli just näidata, et tema toetus ja seega riigi tulevik kuulub tavalistele tööinimestele. Ta oli igati teadlik, et Martin'il, keda on peetud üheks Kanada edukaimaks endiseks finantsministriks, oli juba siis tugev ja pikaajaline toetus äriringkondades. Nüüd, Manley loobumise järgselt kinnitas Copps, et tema oma kandidatuurist ei loobu ja jätkab kampaaniat kuni lõpuni. Seega on nüüd valida kahe erineva visiooni vahel, mida pakuvad partei vasak- ja parempoolne tiib.
Ja kuigi Copps'i eduvõimalusi peetakse Martin'i kõrval suhteliselt väikeseks, on ta näidanud meelekindlust enda poolt pakutava platvormi eest seista, soovides, et vastaskandidaat alustaks temaga debatti riigi tulevikuvisiooni ja ideede osas.
Et kahe kandidaadi pakutavad platvormid on erinevad, kinnitavad kardinaalselt erinevad seisukohad nii militaarküsimustes kui välispoliitikas; Copps kinnitas, et tema pooldab neid Kanada jaoks suveräänsetena ega mitte USA-ga seotuina — näiteks tema vastasseis Martin'i poolt toetatud Kanada—USA ühise raketitõrjekilbi osas.
Erinevusi on ka investeeringute ideedes: Copps leiab, et föderaalsed rahaeraldused tuleks suunata otse munitsipaalüksustele, Martin seevastu on väljendanud poolehoidu rohkem detsentraliseeritud lähenemisele koostöös provintsidega.
Vahepeal tekitas kõneainet, nagu oleks Paul Martin peaministri kandidaadi esinumbrina juba nii ilmne selle töö ülevõtja, et on pidanud kõnelusi valitsuskabineti liikmetega valitsuse tegevussuundade üle. Neljapäeval lükkas Martin need väited ümber, kinnitades, et on rääkinud küll oma kolleegidega föderaalkabinetist, kuid siiski mitteformaalsel tasemel, mis ei vähenda sugugi praeguse peaministri Jean Chretien'i juhirolli. Chretien, kes möödunud aastal teatas oma pensionile siirdumisest 2004. aasta veebruaris, on korduvalt kinnitanud, et kavatseb igatahes selle ajani riiki juhtida ega sugugi mitte varem ametist lahkuda.