Teadagi domineerivad meie maailma kõikide võrdõiguslike sõnakõlksude kiuste ikka need, kel raha ja relvi, ning nagu ajalugu on korduvalt kinnitanud, esimese puudus ei tähenda seda, et teisi ei saaks varuda, ikka nende erapooletute pankurite abil, kelledele mõisted nagu vabadus ja enesemääramine tähendavad palju vähem, kui kasum versus kahjum.
On loodud kõikvõimalikke rahvusvahelisi riikide ühendusi – kaitsealliansse, majandusgrupeeringuid ja muidugi inimõiguste huvide eest seisvaid liite. Ent kui müksamisest saab tõukamine, nagu jänkid teavad, siis on militaarühendused – loe esimesena neist NATO-d – , mis tagavad liikmesriikidele turvatunde.
Feodaalajastus kujunes välja, et tänuks nõrgema toetuse eest nõustus tugevam teda kaitsma. Neid nõrgemaid ja väiksemaid nimetati sõltuva terminiga vasallriik, suuri aga kui isandaid. Teadagi on tänaseni sõnal vasall pejoratiivne tähendus.
Sestap oli kummaline, kui mitte viisakalt ütleda vastukarva, lugeda Postimehe ajakirjaniku Vahur Kooritsa arvamuslugu, mis ilmus 25. aprillil. Seal sai lugeja mõista, et Eesti olevat ameeriklaste vasallriik. Loos kinnitati negatiivseid stereotüüpe ja kartusi, samas mitte sugugi andes ülevaadet tõelisest olukorradünaamikast. Sealjuures Eesti suurima tiraazhiga päevalehes külvates ilmaasjata valearusaamisi. Peame meeles, et Kooritsa lugu ilmus vahetult enne Aljosha militaarkalmistule viimise aastapäeva, mis mullu vallandas Eestis pronksööd.
Koorits kirjutas, et „NATO pole suuteline Eestit kaitsma“. Lisades, et NATO julgeolekugarantiiks „nimetatav asi on tegelikult vaid aste lahjem tagasivallutamisgarantii“.
Ajakirjanikule ei sobi silmaklapid. Uus julgeolekukeskkond – seda aastal 2008 – arvestab ebastabiilsuse allikatega.
Kui Eesti oli veel NATO lävepakul, kirjutas toonane kaitseministeeriumi asekantsler Margus Kolga, et Eestit ei ohusta otsene sõjaline oht. Ohud on iseloomult muutunud globaalseteks. Nii tuleb hoopis arvestada võimalikke väljaspoolt kanduvate muredega. Kolga lisas siis, et on selge, et Eesti-suurune väikeriik ei saa võimalikuks pidada oma julgeolekut tagada vaid sõjaliste vahenditega. Selleks tuleb toetuda kollektiivse julgeoleku printsiipidele.
Kuid Koorits püüab lugejaid veenda sellega, et esiteks pole NATO-l täpset sõjaplaani Balti riikide „koheseks kaitsmiseks“, vaid isegi et USA soovib „tagasivallutamisegarantiiks“ saada Eesti toetuse Ühendriikide „kõigis olulistes poliitilistes küsimustes ja sõdades“.
Nojah, see ongi vasallriigi definitsioon. Aga et see oleks Kooritsa sõnu laenates Eesti välispoliitilise juhtkonna seisukoht? Pingutab terve inimese mõistuse kõvasti üle.
Ehk on eeskujuks mitte ajalugu, vaid USA meedias sissetulekut toov hirmupoliitika? Whatever sells ei tohiks juhtida väikese, aga sugugi mitte „vasallriigi“ ajakirjanduseetikat.
Juhtkiri: Kas tõesti vasallriik? (3)
Viimased kommentaarid
Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
Minu teada on ameerikal isegi Canada vallutamis soja plaan olemas.
Kuupäev oli muidugi 11.mai./...
Lugesin just Äripäeva ingliskeelsest võrguväljandest, mil kuupäev 11.aprill järgnevat
Toomas Hõbemägi
Estonian foreign policy makers are doing everything to hide the fact that NATO is not capable to protect Estonia from a possible attack from Russia.
Postimees writes that the biggest secret kept from Estonians by foreign policy makers is that NATO has no security guarantee for Estonia and is not going to protect Estonia from a possible Russian aggression, but sees its role in only re-conquering Estonia from the Russians.
If Russia were to attack Estonia, it could take months before NATO could put together a meaningful counterattack. Today NATO even has no specific military plan for such an event, writes Postimees.
If Russia were to attack Estonia, it could take months before NATO could put together a meaningful counterattack. Today NATO even has no specific military plan for such an event, writes Postimees.
The only way how this could be changed is that if NATO deploys is troops permanently in Estonia. However, NATO has shown no interest in doing so and even if it did so, the outcry from Russians would be huge.
“This means that in case of such an attack Estonia would have to defend itself,” writes Vahur Koorits from Postimees.
“In exchange, US, the biggest partner in NATO, wants the Estonian government’s full support in all its foreign policy actions. So far the Estonian government has done exactly ...?
Viimased neli kirjamärki on lisatud tähelepaneja poolt
Kas Äripäev jälgib EE'd? Huvitav.
Toomas Hõbemägi
Estonian foreign policy makers are doing everything to hide the fact that NATO is not capable to protect Estonia from a possible attack from Russia.
Postimees writes that the biggest secret kept from Estonians by foreign policy makers is that NATO has no security guarantee for Estonia and is not going to protect Estonia from a possible Russian aggression, but sees its role in only re-conquering Estonia from the Russians.
If Russia were to attack Estonia, it could take months before NATO could put together a meaningful counterattack. Today NATO even has no specific military plan for such an event, writes Postimees.
If Russia were to attack Estonia, it could take months before NATO could put together a meaningful counterattack. Today NATO even has no specific military plan for such an event, writes Postimees.
The only way how this could be changed is that if NATO deploys is troops permanently in Estonia. However, NATO has shown no interest in doing so and even if it did so, the outcry from Russians would be huge.
“This means that in case of such an attack Estonia would have to defend itself,” writes Vahur Koorits from Postimees.
“In exchange, US, the biggest partner in NATO, wants the Estonian government’s full support in all its foreign policy actions. So far the Estonian government has done exactly ...?
Viimased neli kirjamärki on lisatud tähelepaneja poolt
Kas Äripäev jälgib EE'd? Huvitav.
Arvamus
TRENDING
