„Klounid, provokaatorid ja hüppavad jänesed“ — niisuguste hävitavate sõnadega iseloomustas ekspeaminister ja Reformierakonna esimees Siim Kallas eurovastaseid oma intervjuus Postimehele, nimetades nende rahvahääletuse-eelset kampaaniat näitemänguks.

9. augustil Tartus toimunud Eesti suurima partei, Keskerakonna IX kongress jättis pealtvaatajaile samuti palagani mulje. Efektne sissesõit erirongil Taaralinna, vihmasajus korraldatud veider rongkäik ja Vanemuise saalis peetud kongress pidid kõik tõestama Keskerakonna ridade ühtsust, kuid laupäevast kujunes hoopis partei lõhestumise päev.

Delegaatidel oli võimalus hääletada kolme võimaluse vahel. „Ei”d pooldas 341; „ja”d 235 delegaati. Nn. südametunnistuse eelnõu (ei liha ega kala) kogus 227 häält. Viimast propageeris ka erakonna esimees Edgar Savisaar. Temalt tahaks küll küsida, kas ta on siis ikkagi euroliitu astumise poolt või vastu. Hiljuti lubas ta nädalalehes Eesti Ekspress (10.07.) avalikult välja öelda oma seisukoha kongressikõnes, seda aga ei juhtunud. Esimees jättis otsad lahti.

Hääletades ELiga ühinemise vastu nullis kongress ühtlasi omaenda programmi, mis toetab Eesti ühinemist euroliiduga ja avaldas sellega sisuliselt ka umbusaldust oma juhtkonnale. Ehkki Savisaar kannustas oma kõnes parteikaaslasi toetama just „südametunnistuse varianti“, käis kongressil siiski võitlus „ei“- ja „jah“-tiiva vahel, mis on ka loomulik, sest kuldset keskteed eelolev rahvahääletus ei võimalda.

Võibolla lootis Savisaar sogases vees purjetades veel kalu püüda ja aega võita? Aga äkki tegi kogenud taktik ja võimumängur hoopis saatusliku vea, ajades pilli päris lõhki? Kohalviibinute sõnul olnud kongressil õhk pingest ja vihast paks.

Mitmed vaatlejad on arutlenud, kuidas hääletustulemus võiks mõjutada Savisaare tulevikku. Võibolla on tal kavatsus rahvahääletuse „ei” abil kukutada praegune valitsus ja riigikogu ning haarata riigis võim koos eurovastastega? „Jah“ võidu korral ja esimeste ühinemisest tulenevate ebameeldivuste korral avaneb tal aga võimalus tänitamiseks: „Eks ma hoiatanud teid!“ Viimased küsitlused näitavad Keskerakonna populaarsuse vääramatut tõusu. Järeldusi oskame siit kõik teha.

Kas Keskerakonna „ei” tuli üllatusena? Jah ja ei (oh seda sõnademängu küll!). Savisaar ise on elukutseline opositsionäär. Selles mõttes pole Keskerakonna vastuseisus ELile midagi üllatavat, ehkki käesolev „ei” on märksa põhimõttelisem kui kõik senised kaikavedamised vastastega.

Esimees rõhus oma kõnes Eesti iseseisvusele, mida delegaadid vägeva lauluga „Jää vabaks, Eesti meri” ka kooris kinnitasid. Paraku ei selgu sellest isamaalisest tunnetepuhangust, kuidas ikkagi hoida Eesti iseseisvust ülejäänud Euroopat eirates. Siinkohal tasub ehk meenutada aastat 1940.

Kahju, et liitumisküsimus on muudetud taas poliitiliseks tsirkuseks ja porigaloopimiseks. Selle tagajärg võib pikas perspektiivis olla traagiline. Sotsioloogide hinnangul muutub rahvahääletus 14. septembril Keskerakonna „ei“ tõttu tasavägisemaks. Seda usinamalt peaksid ülejäänud parteid praegust hetke kasutama, sest rahvahääletuseni jääb täna vaid 29 päeva. Siiski, siiski — üle pingutada neil ka ei maksa, sest liigne pealetükkivus võib umbusklikule eestlasele just vastupidist mõju avaldada.

Märkmed: